On äärmiselt kahetsusväärne, et kohalikud omavalitsused seavad riigile kõrgeid ootusi täiendava rahalise toetuse osas, kuid katset saada teavet raha senise kasutamise kohta käsitletakse agressioonina, teatas ministeeriumi pressiesindaja.

Haridus- ja teadusministeerium pöördus 4. jaanuaril kõigi kohalike omavalitsuste poole palvega üle vaadata rahandusministeeriumi üldhariduse rahastamismudeli alusarvestuste ja kohalike omavalitsuste raamatupidamisandmete alusel koostatud õpetajate palgavahendite võrdlus, mille eesmärgiks on saada informatsiooni omavalitsuste tegeliku praktika ja võimaluste kohta õpetajate töö tasustamisel. Haridus- ja teadusministeerium otsib võimalusi selle valdkonna paremaks korraldamiseks ning seepärast on õpetaja töö tasustamisega seotu tähelepanu keskmes.

Haridus- ja teadusministeerium ei väida ega ole väitnud, et raha kasutamisel muude hariduskuludena oleks tegemist kohalike omavalitsuste poolt seadusevastase käitumisega.

Arusaamatu ja ebakonstruktiivne on Tallinna haridusameti juhataja reaktsioon Eesti Rahvusringhäälingu uudistes, kus ta nimetas ministeeriumi huvi selgitada õpetajate töötasudeks mõeldud raha kasutamist ebaadekvaatseks ning andmeid ilma sisusse süvenemata võrreldamatuteks.

Haridusameti juhataja väitis samas, et ei saa analüüsida arvu, mida ei ole eraldatud. 2010. aasta riigieelarvest eraldati Tallinna linnale haridustoetuseks 827,2 miljonit krooni, millest 541,2 miljoni krooni kasutamise kohta soovis Haridus- ja teadusministeerium informatsiooni. Samas Pärnu linnavalitsuse esindaja kirjeldas olukorda objektiivselt ja kaalutletult, mis annab lootust, et koostöö selguse saamisel on võimalik.

Haridus- ja teadusministeerium ootab jätkuvalt selgitusi omavalitsustele edastatud võrdlustabelite kohta või tõendatud vastuväiteid. Selgus ja selgitused on vajalikud mitte ainult ministeeriumile, vaid ka õpetajatele ja avalikkusele. Kutsume kohalikke omavalitsusi üles konstruktiivsele koostööle selleks, et leida üheskoos võimalusi lahendamaks õpetajate palga ja töökorraldusega seotud küsimusi. On heameel tõdeda, et paljude omavalitsustega on konstruktiivne koostöö sel teemal juba alanud.

Haridus- ja teadusministeerium on seisukohal, et õpetajate palga küsimus ei ole üksnes riiklik prioriteet, vaid peaks olema ka kohalik prioriteet. Seda seisukohta toetab suur hulk neid omavalitsusi, kes panustavad ka ise õpetajate palkadesse.