Ants Erm: Elamisloaäris võib peituda vähemalt kolm kohtukaasust
Minu nõudmine oli, et Ken-Marti Vaher peab astuma tagasi ministri kohalt ja Siim Kabrits riigikogust. Veel täna hommikul olin ma veendunud, et vähemalt pärast IRL-i eestseisuse koosolekut teatab siseminister oma tagasiastumisest. Seda ei juhtunud — vaid tühjad sõnad raiskavad eetrit. Kulla sõbrad, neid sõnu ei usu ju peale eelmist nädalat enam keegi, ka te ise mitte!
Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachi intervjuudest tuli otseselt välja, et nende äri põhiidee oli elamislubade saamise korraldamine Venemaa ärimeestele, et nad saaksid vabalt liikuda edasi teistesse Shengeni viisaruumi maadesse. Jutt internetist, otseinvesteeringutest, raamatupidamisest ja kinnisvarahaldusest oli kõik vaht põhieesmärgi täitmise kohal.
Otseinvesteering tulenes seadusest, ülejäänud oli vahendustasu. Ei hakka siin arutama, kas see raha, mis maksti (otseinvesteeringutena) oli legaalne ja kas ta ka Eestisse jäi või meie majandust turgutas, kuigi julgen selles väga kahelda. Põhiküsimus on, et meie, IRL-i, seltsimehed võtsid endale õiguse otsustada partnerriikide valitsuste eest.
Kui keegi neist ärimeestest tahtis minna Saksamaale, Inglismaale või kuhu iganes, oleksid nad saanud taotleda elamisluba või viisat sihtkohariigis. Kodanikud Raudne ja Stelmach närisid augu EL-i välispiiri ning kahjustasid sellise tegevusega oluliselt Eesti Vabariigi usaldusväärsust meie strateegiliste partnerite silmis. Tõenäoliselt ületab tekitatud kahju kordades toodud investeeringute efektiivsuse.
Aga miks ikkagi minister? Õõvastav oli vaadata siseministri suunamuutust, kui talle lõpuks teada anti, et jutt käib tema enda sõpradest. Siis järsku oli kõik OK ja sõklad said paugupealt teradeks. Nii järjepidamatu ja lihtsameelne inimene ei sobi Eesti riigi siseministriks — ta oleks võinud seda isegi taibata, aga ei taibanud.
Eestseisus ka ei taibanud, millega nad hakkama said. Tegemist on muidugi sedavõrd suure skandaaliga ühe ministri vastutusvaldkonnas, et „ämbrit“ ei oleks vajagi olnud — igal juhul oleks tulnud „uus luud“ pühkima panna. Ja sellest ei saanud aru IRL-i eestseisus in corpore…no kuulge sõbrad!?
Miskipärast ma arvan, et siseminister vahetub lähemal ajal niikuinii, aga seda juba erakonnavälise surve toimel. Oli see nüüd targalt tehtud?
Miks Siim Kabrits? Mina ei usu sellisesse lihtsameelsusesse, et kodanik Siim ei teadnud, mis tema vanalinna korteris sünnib. Ja huvitav, huvitav, kus olid küll linnapea silmad? Peale selle, korteriomanikul lasub kohustus jälgida, mis tema korteris sünnib, meenutagem kas või Kristjan Rahnu kohtulugu.
Vähemalt üks küsimus on mul veel üleval, see ei puuduta küll IRL-i vaid riigiprokuratuuri, mis ei näinud põhjust uurimise algatamiseks. Tule taevas appi, kostaks selle peale! Vähemalt kolm võimalikku kaasust on üleval ja nemad ei näe — huvitav, huvitav…
Kas elamislubade väljastamine ikka oli seaduslik? Kas nende väljaandmisel ei kasutatud mõjuvõimu? Kas kõik vahendustasud olid seaduslikud ja kas nad on deklareeritud? Need küsimused tuleks põhjalikult läbi uurida, see oleks kasulik ka mu endistele erakonnakaaslastele, et vähemasti JOKK skeemil põhi all oleks — poliitikutele sobimatus hämarasse tsooni jääb see äri niikuinii.
Sellega võib mind lugeda lahkunuks Isamaa ja Respublica Liidu ridadest.
Autor on endine poliitik, Eesti Kongressi, Põhiseaduse Assamblee ja riigikogu liige.
