Rootsi esines esmaspäeval haruldase vabandusega nende inimeste ees, keda Rootsi lastekodudes ja kasuperedes aastatel 1920-1980 halvasti on koheldud, vahendab Iltalehti.

Rootsi riik ei piirdu ainult vabandusega. Igale lapsena halvasti koheldule või vägivalla ohvriks langenule lubatakse 250 000 krooni (27 000 euro) suurune kompensatsioon. Vastavat seaduseelnõu valmistatakse parajasti ette.

Soome sõjalaste Rootsi ühendus nõuab, et ka halvasti koheldud Soome sõjalapsed saaksid hüvitist. Ühenduse sekretär Kai Rosnell arvas, et kompensatsiooni võiks saada sadu Soome sõjalapsi.

Soome sõjalapsed arvati esialgu kompensatsiooni saajate hulgast välja, põhjendades seda sellega, et sõjalapsi vahendas Rootsi eraalgatuslik abikomitee, mille tegevuse eest riik ei vastuta.

Iltalehti toob ära ka ühe Soome sõjalapse mälestused kohutavast kohtlemisest Rootsi lastekodus:

„Põrgu läks lahti, kui need kaks rootsi kasvatajat olid öövalves. Minu vennal oli suur koduigatsus ja hirm ja ta tahtis tulla minu kõrvale magama. See ei sobinud. Magasime erinevates magamisruumides, poisid ühel pool, tüdrukud teisel pool, meid eraldas suur avatud saal. Kui vend hakkas öösel nutma ja tahtis tulla minu kõrvale, sidusid need kasvatajad ta laiade nahkrihmadega voodi külge kinni. Mida rohkem ta karjus, seda rohkem rihmu pingutati. Jalgade ümber oli üks rihm, puusa kohal teine ja kolmas oli kaenla all. Mõnikord seoti kinni ka käed. Kohutav.

Ja kui vend hakkas voodisse pissima, lohistati tema voodi minu oma kõrvale. Et ole nüüd õe kõrval. Ja ma pidin vaatama, kuidas teda peksti. Tal kisti tekk pealt, madrats, tekk ja padi viidi minema. Ta jäeti paljastele voodilaudadele alasti lamama, seoti rihmadega kinni ja seal ta karjus.

Ja sellest veel ei piisanud, kui kasvatajatel sai villand tema karjumise kuulamisest, seoti ta rihmadega tooli külge kinni ja lohistati pimedasse konkusse ja uks kinni. Seal möödus ülejäänud öö karjudes, kuni ta väsis või kaotas teadvuse, keha sinine ja krampides.“