Miks hakkasid tegelema alimentide teemaga?

Jõudsin selle teema juurde, kui püüdsin aidata raskes olukorras tuttavat. Tuli välja, et see ei olegi nii lihtne. 2003. aastal, mil ma seda asja ajama hakkasin, tuli kohtust vahel väga imelikke otsuseid. Näiteks mees sõitis džiibiga ja omas firmat, aga tõestas kohtus, et tal on miinimumpalk või polegi sissetulekut. Või et naine raiskab kogu raha kosmeetika peale ega oska üldse last kasvatada. Aastatega on muutunud nii palju, et enam ei öelda: ah, Roos ajab mingit feminismiasja. Räägime ju lastest, mitte sellest, et emme on hea ja issi halb, või vastupidi. Lapsel on õigus, et mõlemad vanemad teda kasvatavad ja toetavad.

Kas varem nii ei arvatud?

Arvamusi oli igasuguseid. Mul ei lähe meelest kiri, mille saatis kunagi üks mees Narvast. Ta kirjutas, et kui naine on läinud ise mehe juurest ära, pole tal õigustki alimente saada. Tollal mõtlesin, et ühiskonna arusaamad on ikka väga kreenis, kui Arnold Rüütli väljendit kasutada.

Aga kui mehel pole raha?

Surm ei võta ka sealt, kus ei ole. Palju rohkem on mehi, kes hiilivad lihtsalt alimentide maksmisest kõrvale. Kui mees teeb kõik selleks, et alimente mitte maksta, siis on tal seaduses selleks ka võimalused. Ta võib küll võtta kriminaalvastutusele vanemakohuse mittetäitmise eest, aga mitte siis, kui ta kas või üks kord poole aasta jooksul kannab üle kas või ühe euro. Selline stsenaarium on levinud. Ähvardusena kõlab meestelt järjest enam, et nad võtavad naiselt lapse hoopis ära, kui neid alimentide nõudmisega rahule ei jäeta… Sinikaid saab naine arsti juures tõestada, aga kuidas tõestada psüühilist vägivalda?

Kui kurioosselt maksmisest kõrvale hiilitakse?

Maksmisest kõrvale nihverdades ei põrkuta tagasi ka sellest, et võetakse kallis advokaat ning teatatakse kohtuistungil, et advokaadi eest maksid hoopis sõbrad. Kohtutäiturite süsteem toimib hästi siis, kui on vaja parkimistrahve välja nõuda. Kui naine läheb võlanõudega kohtutäituri juurde, ütleb kohtutäitur ohates, et kui mees ei tööta või töötab mustalt, ei saagi midagi teha. Sageli soovitab kohtutäitur naisele, et luura ise, kus su mees töötab, ja katsu hankida fotod. Kui mees on mustalt autojuht, pildista nii, et on näha auto number ja et mees on roolis. Naine peab kasvatama lapsi, käima tööl, et neid ülal pidada, ja minema veel luurele. Kõige inetum on, kui palutakse, et laps pildistaks isa asitõendite kogumiseks.

Kuidas olukorda paremaks muuta?

Tuleb parandada seadusandlust nii, et kohtutäiturid saaksid infot rohkem maksuametilt. Kui naine ütleb maksuametis, kus mees töötab, ei juhtu midagi. Maksuametil on teised prioriteedid. Nüüd on uus masu tulemas ja ümbrikupalgad võivad protsentuaalselt veelgi suureneda, mis tähendab, et maksuamet peab olema iseäranis terane ja koostöövalmis.

Millised on sinu suuremad õppetunnid ettevõtjana?

Tundub, et naisettevõtja on nagu punasesse raamatusse kantud liik. Olin üheksateistaastane, kui aasta pärast keskkooli ettevõtlusega alustasin. Ettevõtja tähendab ettevõtlikku inimest. See on otsustamine: nüüd teen, riskin, tulen turvatsoonist välja. Teine oluline asi on järjekindlus. Tagasilööke tuleb kõigil, nutumaitse on aeg-ajalt suus.

Mis on naisettevõtjate tugevus?

Alalhoidlikkus on Eesti naiste õnn ja õnnetus. Paljud naised ei julge firmat luua, aga Eesti naisettevõtjad on see-eest meestest n-ö kuulikindlamad – üle jõu elamist ja riskimist on vähem. Naiste ettevõtted püsivad seetõttu kauem. Naiste nõrkus on kehv delegeerimisoskus. Öeldakse, et eesti naine jaksab ülal pidada seitset last ja joodikust meest. Ettevõtluses on naisi, kes hoiavad näiteks koristaja pealt kokku ja koristavad ise. Teevad kõike ise, kuni vaim raugeb. Ütlen oma juhtidele, et kui töötada 80 protsenti ajast, ei maksa ette kujutada, et suudad rohkem. Kui 20 protsenti tööajast istuda ja järele mõelda, siis see on samuti töö.

Kas naispoliitik on haruldane liik?

Kas just väljasurev liik, aga liiga aeglaselt asurala võttev küll. Arvan siiski, et naiste arv poliitikas hakkab kasvama – järgmises riigikogus on rohkem naisi. Kui oled noor naine, tuleb sageli ette vanemate meespoliitikute isalikku patroneerimist à la ma räägin sulle, kuidas asjad tegelikult on. Ettevõtluses pole naljalt suhtumist, et kui oled naine, siis protokolli ja vala kohvi. Poliitikas on see kahjuks rohkem levinud. Kuni naised seda mängu kaasa teevad, ei muutu ka midagi.