Päästevest merel on samaväärne turvavööga autos
Lääne Prefektuuri tööpiirkonnas on palju laide ja madalikke, mistõttu eksivad suvisel perioodil merevee langedes jahi- ja kaatrijuhid merekaarti lugedes ning satuvad madalikel merehätta.
"Tuleb tõdeda, et tavaliselt on merehätta sattumise põhjused tingitud navigeerimisvigadest ning viimastel aastatel on merel tihti tulnud ette kaatrite või jahtide mootoririkke juhtumeid. Samuti on väikelaevajuhte, kes ei tunne piisavalt hästi merel kehtivaid sõidureegleid ja väikelaeva varustusele esitatavaid nõudeid, millest tulenevad õnnetuste põhjused ja tagajärjed," nentis Lääne prefektuuri piirivalvebüroo merevalvekeskuse piiriametnik Žanna Kreštšenko.
Päästevest tuleks selga panna enne merele minekut
Kreštšenko tuletas meelde, et ohutu meresõidu tagab töökorras varustus, oludele vastav veesõiduk ning loomulikult päästevest, mis oleks mõistlik selga panna juba enne merele minemist. Väikelaevaga merele minnes tuleb alati kontrollida oma veesõiduki tehnilist seisundit, mis peab vastama kehtivatele meresõiduohutuse ja kvaliteedi nõuetele. Kogu väikelaeva varustus peab olema töökorras ja hõlpsasti kättesaadav.
Üsna tavaline on, et merele minnes unustatakse ära päästevesti olemasolu. "Kunagi ei või ette teada, mis merel juhtuda võib. Mitmel juhul on merehätta sattunud veesõiduki juhil vajalik varustus veesõidukis olemas olnud, kuid kuna seda ei ole kasutatud, siis õnnetuse tagajärjed on olnud halvimad," tõdes Kreštšenko ning lisas, et merel päästevesti kandmist võib võrrelda turvavöö kasutamisega maismaal autoga sõites. "Päästevest on kindlustus vestikandja elule."
Kuna navigatsioonihooaja lõpuni ja jää tulekuni on veel pisut aega, soovitab Lääne Prefektuur kõigile merel liiklejatele ja veekogudel lõbusõitu pakkuvatele ettevõtetele südamele panna, et enne veele minekut tuleb arvestada, et veesõiduki pardal oleks rohkem kui üks inimene, kes oskab veesõidukiga navigeerida ja teab meresõiduohutuse nõudeid.
Enne merele minekut vaata ka ilmaennustust
Enne merele minemist tuleb kindlasti jälgida ka ilmaennustust ning planeerida kindel teekond, kuhu suunduda. Seejärel, kui mereleminek plaani võetud, tuleks võtta kaasa vajalikud merekaardid ning muu varustus (vajalik kogus kütust, söök, jook); veenduda, et veesõiduki tehnilised seadmed (navigatsiooni- ja raadiosideseadmed) ja ohutusvarustus oleksid töökorras ning väikelaevale ettenähtud päästevarustus oleks pardal.
Kindlasti peab kaasas olema laetud akuga mobiiltelefon, et vajadusel kiiresti abi kutsuda saaks. Samuti tuleb vältida alkoholi, narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarbimist.
Lisaks eespool mainitule peab väikelaeva juhtimisel väikelaeva juhil kaasas olema väikelaeva registreerimistunnistus ja väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on vastavalt meresõiduohutuse seadusele nõutav.
Väikelaevajuht peab tutvustama veesõiduki pardal viibijatele ohutusnõudeid ja päästevahendite asukohta ning selgitama nende kasutamist. Laevajuht võiks tutvustada ka elementaarseid võtteid, kuidas ujuvvahendit peatada ja kuidas kasutada raadiosaatjat kui vaja kutsuda abi.
