Muudatuse kohaselt ei tule tööandjal arvestada töötajale keskmist päevatasu, kui töötasu on olnud eelneva kuue kuu jooksul muutumatu suurusega.

Nimetatud põhimõtet kohaldatakse ka avalikus teenistuses juhul, kui teenistujal on kuue kalendrikuu jooksul olnud muutumatu suurusega töötasu.

Maksumaksjate liidu esimees Lasse Lehis selgitas Delfile, et kui töötajal on kokku lepitud kindel kuupalk ja ta ei saa mingeid lisatasusid, siis lubatakse edaspidi teile puhkuse ajal maksta sedasama palka.

"Praegu on nii, et tuleb arvutada kuue kuu keskmine tasu ja teie puhkusetasu suurus sõltub sellest, mis kuus te puhkusel olete," rääksi Lehis. "Lähete puhkusele juunis - arvutatakse keskmine palk detsembrist maini, aga kuna detsembris on palju riigipühi, siis tuleb keskmine päevatasu suurem."

"Kui lähete puhkusele juulis, siis arvutatakse keskmine tasu jaanuarist juunini ja puhkusetasu tuleb väiksem," tõi ta teise näite.

Veel keerulisemaks läheb praegu Lehise sõnul asi siis, kui töötaja on vahepeal haige olnud või võtab puhkuse välja mitmes osas. Uus kord teeb tema sõnul asja oluliselt lihtsamaks tööandja andja jaoks ja loodetavasti ka arusaadavamaks töötaja jaoks.

Eelnõus tuuakse mõiste „arvutamise vajaduse tekke kuu“. Mõiste täpsustamise eesmärk on ühtse tõlgendamispraktika kujundamine ning määruse õigusselguse tagamine.

Muudatus lihtsustab keskmise töötasu arvutamist. Muudatuse järgi arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Lihtsustub tasu arvutamine juhul, kui töötaja on tööandja juures töötanud vähe aega ning palgapäeva saabunud ei ole. Sellisel juhul maksab tööandja töötajale kokkulepitud töötasu.

Eelnõus on esitatud muudatus, mis reguleerib keskmise töötasu arvutamist kalendripäevatasu maksmisel. Kehtiv määrus näeb ette keskmise töötasu arvutamise tööpäevatasu ja puhkusetasu maksmisel.

Kuna praktikas on tekkinud küsimusi, millal kasutada tööpäevapõhist ja millal kalendripäevapõhist arvutamist, siis määratakse eelnõus sõnaselgelt kaks keskmise töötasu arvutamise viisi – tööpäevapõhine ja kalendripäevapõhine. Täpsustatakse, et avalikus teenistuses ei arvata keskmise töötasu arvutamisel lisapuhkuse puhul kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi.

Samuti on eelnõus loobutud kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemise arvestuse ja selle rahalise hüvitamise regulatsioonist. Kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemiseks ei ole määruses vaja sätestada eriregulatsiooni. See põhjustab ebavajalikku halduskoormust ja ei taga töötajale täiendavat kaitset.

Põhipuhkuse rahalise hüvitamise sättel ei ole iseseisvat regulatiivset mõju.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2012.