Herkel: Kas Tšetšeenias ja Lõuna-Osseetias tegutsesid kaks erinevat Venemaad?

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) võttis eile õhtul vastu resolutsiooni, mis kinnitab, et uute riikide teke eeldab minimaalseid õiguslikke aluseid ning iseseisvuse ühepoolne väljakuulutamine, mis toimub väljast tuleva sõjalise surve abil, ei ole aktsepteeritav. Taolisena on dokument eeskätt suunatud selliste juhtumite vastu nagu Abhaasia ja Lõuna-Osseetia eraldumine Georgiast, millel õiguslik alus puudub.

Samuti toob raport esile „vastutuse kaitsta“, mida rahvusvaheline üldsus peab rakendama, kui mõni riik rakendab oma kodanikke suhtes ilmselget vägivalda, teatas riigikogu pressitalitus.

Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel rõhutas Euroopa Rahvapartei (EPP) nimel kõneldes, et raportis väljendatud tendents rõhutada riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tähtsust on küll mõistetav, kuid samas tuleb tähtsaks pidada ka sellele paljus vastandlikku rahvusliku enesemääramise põhimõtet. Ta tuletas meelde, et paljud liikmesriigid on „rahvusliku enesemääramise lapsed“ ses mõttes, et nende iseseisvumine sai võimalikuks alles siis, kui suured impeeriumid eelmisel sajandil kokku varisesid.

Herkel tõstatas Assamblee ees ka küsimuse, kuidas on võimalik, et Vene riik ja relvajõud, kes rahvusliku enesemääramisõiguse kaitsmise sildi all aitasid üheselt kaasa Lõuna-Osseetia ja Abhaasia ebaseaduslikule eraldamisele Georgiast, on samal ajal teinud kõik selleks, et rahvusliku enesemääramise põhimõte ja soov eralduda ei saaks realiseeruda Tšetšeenia puhul.