Ministeerium: Eesti tagatavat summat Kreeka abipaketis on vara öelda
Ministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin Põder ütles BNS-ile, et on lahtine veel näiteks see, kas Kreeka uue abipaketi valitsustepoolne osa tuleb täielikult Euroopa Stabiilsusfondist (EFSF) või osaliselt kahepoolsete laenudena riikidelt nagu eelmine laenuprogramm.
“Lisaks võib märkida, et tippkohtumise järgselt mainitud 109 miljardit eurot avaliku sektori poolset toetust on hinnanguline, mis võib ka väiksemaks jääda,” lisas Põder.
Kreeka laenuprogrammis osaleb Eesti läbi EFSF-i, mis tähendab EFSF-i toetuslaenumakseteks võetud kohustuste garanteerimist. “Eesti hakkab osalema Kreeka teises laenuprogrammis alates nendest väljamaksetest, mis on tehtud Eesti liikmeksoleku ajal,” selgitas Põder.
Eeldatavalt liitub Eesti EFSF-iga jaanuari alguses, kui riigikogu on EFSF-i garantiikohustuse võtmise eelnevalt heaks kiitnud.
Põderi hinnangul oli neljapäeval Brüsselis euroala tippkohtumisel saavutatud kokkulepe Kreeka uue laenuprogrammi osas oluline selle poolest, et sellega on pidurdatud nakkuse levik ehk vahepeal suurenenud umbusku ka teise euroala riikide võlakirjade suhtes.
“Seda ilmestavad ka meeleolud finantsturgudel, mis reageerisid tippkohtumise otsustele reedel positiivselt,” kommenteeris Põder.
Kreeka programmide ettevalmistust toetavad ja nende hilisemat täitmist jälgivad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank üheskoos IMF-iga. “Nagu tippkohtumise otsus ütleb, luuakse Kreeka puhul ka eraldi rakkerühm, mis hakkab nõustama valitsust struktuurireformide elluviimises,” selgitas Põder.
Põder kinnitas, et kreeditorriikidel on pidev ja regulaarne ülevaade toimuvast ning programmriikide olukorda arutatakse Ecofini ja eurogrupi kohtumiste raames.
