“Inimesed, kes on vastutavad Kesk- ja Ida-Euroopas diktatuuri ajal tapetute eest, peavad astuma kohtu ette” ütles Tšehhi välisministeerium oma teates. Tšehhi välisministeeriumi hinnangul on igal Euroopa riigil moraalne kohustus selliste juhtumite osas koostööd teha, vahendab BNS.

Golovatovi vabastamine oli teemaks ka Tšehhi välisministri Karel Schwarzenbergi ja Leedu välisministri Audronius Ažubalise telefonikõnes, kinnitas Tšehhi välisminsiteeriumi pressiesindaja AFP-le.

Eesti, Leedu ja Läti välisministrid Urmas Paet, Audronius Ažubalis ja Ģirts Valdis Kristovskis pöördusid esmaspäeval ühise kirjaga Euroopa Komisjoni õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi ja teiste Euroopa Liidu riikide välisministrite poole. Ühiskirjaga väljendatakse pahameelt ja arusaamatust Golovatovi vabastamise üle.

“Otsus Golovatov vabaks lasta pisendas Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist õiguskoostööd kriminaalasjades, samuti Euroopa solidaarsusprintsiipi,” seisab kirjas, millele on alla kirjutanud Leedu, Läti ja Eesti välisminister Audronius Ažubalis, Ģirts Valdis Kristovskis ja Urmas Paet.

Teisipäeval välisministeeriumis selgitusi andmas käinud Austria suursaadik Angelika Saupe-Berchtold põhjendas Vilniuse 13. jaanuari veretöös kahtlustatava endise KGB ohvitseri Mihhail Golovatovi vabastamist Viinis juriidiliste nüanssidega.

Eesti soovib välisministeeriumi teatel siiski täiendavaid ja põhjalikke selgitusi, mis olid need argumendid, mis olid olulisemad, kui rasketes kuritegudes kahtlustatava kohtu ette saatmine.

Austria võimud pidasid Golovatovi kinni eelmise nädala neljapäeval Leedu poolt välja antud Euroopa vahistamisorderi alusel, kuid lasid ta vabaks vähem kui ööpäeva jooksul. Golovatov oli 1991. aasta jaanuaris Vilniuse teletorni rünnanud eriüksuse Alfa komandör.