Soome ajaleht pakub musta stsenaariumi: homsel tippkohtumisel otsustatakse euro saatus

Euroliidu tippkohtumisel tehakse homme äärmiselt tähtsaid otsuseid, mis mõjutavad ka Soome maksumaksjat, kirjutab Soome ajaleht Ilta-Sanomat, kus pakutakse välja ka kolm võimalikku stsenaariumi.

Kogu olukord on tekkinud järgmisel põhjusel: Kreeka sõi aastakümneid rohkem kui teenis ning riik sattus tohututesse võlgadesse, kirjutab ajaleht.

Suurt laenamist edendas Kreeka positsioon eurotsooni liikmena. Laenu saadi odavalt ning oma majanduse arendamisel ebaõnnestuti. Uusi ekspordiartikleid ei sündinud.

Tootlikkuse kasv oli olematu ja tugev euro hävitas konkurentsivõime viimasedki riismed.

Ülemaailmse finantskriisi järellainetuses aga Kreeka mull lõhkes. IMF ja Euroopa Liit pidid Kreekale 2010. aastal kokku panema 110 miljardi euro suuruse abipaketi.

2011. aasta kevadel aga selgus, et Kreeka on oma majanduse tervise nimel ikkagi liiga vähe vaeva näinud.

Võlakriis hakkas levima Itaaliasse ja Hispaaniasse. Mõlema riigi intressimäärad on kerkinud seitsme protsendini, mis seab ohtu nende võimaluse laenu saada ja olemasolevaid võlgnevusi kustutada.

Hispaania ja Itaalia on aga nii suured majandused, et nende kokkukukkumist ei saa endale lubada - vastasel juhul kukuks ka euro.

Ajaleht esitas järgmised stsenaariumid.

Variant 1

Liidrid otsustavad tippkohtumisel uue Kreeka abipaketi suuruse, tingimused ja selle, kuidas investorite (sh pankade) vastutus määratletakse. Lisaks kinnitavad riigijuhid turgudele, et euro jääb püsima.

Tulemus: võlakriis ei levi teistesse riikidesse
Soome: Soome maksumaksjate panus eurotsooni stabiliseerimisel kasvab umbes miljardi euro võrra.
Ülejäänud eurotsoon: toibumine jätkub.
Intressid: hakkavad langema.
Tööhõive: paraneb.
Euro: tugevneb.
Börsid: aeglustavad kukkumist.
Kinnisvara hinnad: praegune areng jätkub.

Variant 2

Uut Kreeka abipaketti ei tule või abipaketti ei peeta turgude poolt piisavaks.

Tulemus A: kaos rahvusvahelistel turgudel, ülemaailmne majanduslangus.

Soome: kümned tuhanded ekspordialadel töötavad inimesed jäävad töötuks, riigi- ja kohalikud maksud tõusevad.
Ülejäänud eurotsoon: laenu saamine muutub ettevõtete jaoks raskemaks.
Intressid: tõusevad.
Tööhõive: ekspordile suunatud riikides olukord halveneb.
Euro: nõrgenemine jätkub.
Börsid: kukuvad, varasid jaotatakse ümber.
Kinnisvara hinnad: kauplemine seiskub, hinnad langevad.

Tulemus B: pikk majanduslangus, eurotsoon laguneb.

Soome: jätkab euro kasutamist, kuid probleemsed riigid nagu Kreeka, Portugal ja Hispaania kukuvad eurotsoonist välja.
Ülejäänud eurotsoon: eurotsooni riikide ja ka USA kaal maailmamajanduses väheneb.
Intressid: kriisiriikides tõusevad, mujal eurotsoonis võivad langeda.
Tööhõive: olukord halveneb.
Euro: tugevneb.
Börsid: jagunevad tõusjateks ja kukkujateks.
Kinnisvara hinnad: majanduslanguse tõttu langevad.