Rohkem kui sada päeva kestnud pingeline töö kandis vilja, närviline ootus on läbi, Liibanonis röövitud Eesti jalgratturid on vabad. Oma riigi kodanikud on pantvangist välja võideldud. Saime kinnituse, et Eesti riik ei jäta oma kodanikke hätta. Kindlasti peame tänama ka paljusid teisi riike, nimetuid erinevate ametkondade töötajaid, kes Eesti esindajatega tänase rõõmsa uudise saabumise nimel koostööd tegid. Mõndagi sellest õnneliku lõpplahenduseni viinud tööst jääb kindlasti ka saladuseks. Ja võib-olla on see paremgi.

Mida me juhtunust õppisime? Esiteks: Eesti on maailma riikide pere võrdõiguslik liige, kes vajadusel aitab teisi ja võib rasketel hetkedel loota teiste riikide abile. Teiseks: eestlastele meeldib rännata. Juba Hemingway ütles, et igas sadamas võib kohata mõnd eestlast. On uskumatult tore, et meie piirid on maailma suunas lahti, et noored saavad reisida ja maailma näha. Mujal maailmas saadud kogemused ja muljed avardavad maailmapilti ja aitavad enam ka hoolida sellest, mis meil kodus olemas. Kolmandaks: oleme arvult väga väike rahvas, kuid maailmas ringi liikudes olen isegi kogenud, et meid teatakse ja imestatakse, kui kuuldakse, et meid on nii vähe. Vaid veidi üle ühe koma kolme miljoni. Seda enam on iga inimene hinnas. Siit ka järeldus: hoiame endid nii kodus kui võõrsil, käitume mõistlikult.

Viimaseks aga loodan, et nii mõnigi eksootilise reisile mineku planeerija mõtleb seitse korda, enne kui läheb. Mõtleb ette, mis saab siis kui kuuepäevane reis kujuneb kuuekuuseks, kuidas perekond hakkama saab, kuidas ettevõte toimib tema ootamatult pikaks veniva äraoleku ajal jne, jne. Kui riskid hoolikalt läbi kaaluda ja endale ning lähedastele mõelda, siis võib-olla jääb mõni reis hoopis ära. Ja parem jäägugi ära, kui võtta mõttetuid riske pelgalt selle nimel, et hiljem saaks öelda: vaat, kus ma ära käisin! Enne minekut õpime tundma sihtkoha olusid aga ka oma võimeid ja nende piire.

Paljusid riske saab kindlasti mõistliku käitumisega vähendada. Kindlasti tuleb välismaale reisides teha ootamatuste puhul (rahaliselt) toetav reisikindlustus. Kindlasti tuleb ennast ka registreerida välisministeeriumi kodulehel, et riik mistahes ootamatuse puhul teaks oma kodaniku asukohta ja saaks teda abistama asuda.
Väikerahvana oleme aga täna kindlasti kõik koos õnnelikud. Soovin õnne kõikidele Liibanonis pantvangis olnud ratturite lähedastele ja perekondadele!

Loe teisi Tõnis Kõivu postitusi siit.