Pärnumaa keskkonnateenistuse metsanduse peaspetsialist Ado Seimoja ütles, et külm saabus tänavu varakult, kui veel õiget lundki metsades maas polnud. Seetõttu on maapind väga sügavalt külmunud, mis paneb raskeimasse olukorda metssead, kes ammutavad suure osa toidust maapõuest. Suurimas ohus on sigade järelkasv.

“Emised liiguvad ringi põrsastega, kelle jaoks on vaja metsaalune kärsaga lahti kaevata, et põrsad toitu saaksid, kuid sügavalt külmunud maa on tugevale loomalegi liiga kõva,” rääkis Seimoja Pärnu Postimehele.

Sel talvel on sigade lisasöötmine väga oluline. Jahimehed ja riiklike metsade jäägrid korraldavad loomade lisasöötmist, aga marjaks kuluks kõigi loodusesõprade abi.

“Maal on kindlasti inimesi, kellel on salvedes kartuleid rohkem kui vaja või keldrites õunajääke, väga hea lisasööt on teraviljajäätmed,” ütles Seimoja.

Ta ütles, et ka kobrastel on toiduga kitsas, sest nad jäid talvevarude kogumisega hilja peale. “Veekogud olid suvi läbi madalad ja koprad said tänavu alles oktoobris korralikult talvetoitu varuma hakata, seda jäi selgelt väheseks,” rääkis Seimoja. Külma koprad nii väga ei karda, nad saavad urgudes sooja, kuid toidu nappides jäävad nad nõrgaks ja võivad surra. Kui kiiresti sulaperioodi ei tule, on Seimoja hinnangul kobraste hulk kevadeks Eestis oluliselt vähenenud.