Lubasime seitsmendas numbris, et 17” CRT hindamine ei jää Arvutimaailma viimaseks monitoritestiks, ja seekord jätkamegi teise suurema grupiga. Selleks on Eestis ning maailmaski enim müüdavad vedelkristallekraanid, 15” TFT LCD.

Alustuseks kiire pilguheit kohalikule turule. www.hinnavaatlus.ee andmetel on detsembri alguse seisuga müügil 81 mudelit tootjatelt AOC, BENQ, CTX, EXAIR, Fujitsu Siemens, Hansol, Hercules, Hitachi, HP, IBM, Iiyama, LG, Lite–On, MAG, Miro, NEC, Philips, Roverscan, Samsung, Sony ja ViewSonic. Suurimat valikut pakub Samsung (14), temast ei jää palju maha ViewSonic (11). Hinnad varieeruvad ligi kolmekordses vahemikus. Kalleim seade kuulub Sony tooteparki (N50R, hinnaga 18 290 krooni), odavaimalt saab lõpptarbija kätte LG või Philipsi (LG 566LE ja Philips 150S3F, mõlema hinnaks 5960 krooni). Et asjast täpsem ülevaade saada ja ka lugejat informeerida, palusimegi abi kohalikelt IT–firmadelt. Seekord saabus kokku 15 mudelit.

Testimisel kasutasime Nokia Monitor Testi ja Sonylt saadud testprogrammi. Kokku hindasime 7 parameetri alusel: • ekraani heledus, tumedus, värvid; • kontrastsus; • häirete (surnud pikslid, virvendus, moonutused) puudumine; • vaatenurk; • ekraani viivitusaeg; • disain; • kasutajasõbralikkus (reguleerimine, juhendid jm).

Iga parameetrit hinnati kümne palli süsteemis, seega on suurim võimalik hinne 70, milleni loomulikult ükski seade ei ulatunud. Milliseid mudeleid testile tuua, jätsime toodet turustava–esindava firma otsustada. Nii saimegi valiku pea kogu võimaliku hinnaskaala ulatuses, odavaim on Philips 150S3F (5950 krooni) ja kalleim oodatult Sony oma tuntud kvaliteedis (9270 krooni).

Kõik ekraanid on punktisammuga 0,297 mm, pakuvad maksimaalset lahutust 1024×768 ning baseeruvad TN+Film tehnoloogial. Vertikaalne värskendussagedus on pea kõigil 75 Hz, välja arvatud Philipsil. Kuid erinevalt CRT–dest pole see siin väga oluline. Kuna tegemist pole ekraani skännimisega, vaid pilt on kogu aeg stabiilselt ekraanil, siis võbelust värskendussageduse tõttu ei teki. Oluline kvaliteedinäitaja LCD–del on hoopis viivitusaeg, mis võib tekitada nö varikujusid kiirelt liikuvate kujutiste puhul (filmid, 3D–mängud jne). Siin osutusid kiireimaks Samsung ja Fujitsu Siemens. Reaktsiooniaeg alla 25 millisekundi on tubli saavutus!

Pildi kvaliteedis on olulised ka ekraani valgusjõud ja kontrastsus. Siin on võistlejatest üle Samsung (350 kandelat ruutmeetrile) ja Sony / Fujitsu (mõlema vastavaks näitajaks 300). Parim kontrastsus on Samsungil, ViewSonicul ja Fujitsul, täpsemalt 450 : 1. Need parameetrid on juba võrreldavad CRT monitoride vastavate näitajatega.

Vaatenurk omab tähtsust, kui ekraani peavad jälgima mitmed inimesed, näiteks presentatsioonidel. Pooltel testitutel on horisontaalne vaatenurk 140 kraadi või parem. Mirol ja Samsungil on see koguni 160 kraadi.

Suurem osa ekraanidest on varustatud vaid analoogsisendiga (15–nõelane D–SUB RGB), DVI digitaalsisend on ainult neljal osalenud mudelil — Sony, Samsung, Iiyama ja Fujitsu. Kaasajal varustatakse aina rohkemaid graafikakaarte DVI–ga, mis võimaldab LCD–ekraanile kvaliteetsemat kujutist, sest kahekordne signaali konvertimine (videokaardis digitaalsignaalist analoogsignaaliks, hiljem monitoris taas digitaalseks) jääb ära.

Nüüd siis tulemused

Suurima punktisumma korjas Sony Trinitron SDM–X52B, saades 59,5 punkti võimalikust 70–st! Mudel pälvis kõrgeima hinde viies lahtris seitsmest. Teisele kohale platseerus Fujitsu Siemens 383V FA, täpsemalt 54,0 punktiga. Kolmandaks tuli 53,5 punktiga Philips 150S3F, mis on muide testil osalejatest odavaim. Seega teises konkursis — parim ost ehk hindepalle tuhande krooni eest — on see kindlalt esimene. 8,99 palli / tuh. EEK on arv, milleni ükski konkurent ei jõudnud lähedalegi.

Parima ostu konkursil tuli järgmiseks LG Flatron L1510S (tulemus 7,92), kolmanda kohaga pidi leppima Hercules ProphetView 720 (7,57). Mitmetel mudelitel esines probleeme automaatse häälestusega, eriti kontrastsuse ja värvide paikaseadmisega. Parimaks tootedisainiks tunnistati üksmeelselt Samsung SyncMaster 152T. Selle muidu häid näitajaid tiris samas alla meile testida sattunud mudeli suur surnud pikslite arv, mis tõi selles hindeklassis madalaima koha ja mõjutas kogu üldhinnet. Parima disaini osas järgnes Sony Trinitron SDM–X52B. Kuna LCD müügiedukuse põhjused on kompaktsus ja kena väljanägemine, on disainil oluline tähtusus. Kasutajasõbralikkuse ja reguleerimisvõimaluste poolest on parimaks samuti Sony. Nagu ma juba eelmise testi puhul mainisin, on monitoride hindamisel üsna suur roll subjektiivsel arvamusel. Seega ei tasu siintoodud tulemusi võtta kui absoluutset tõde, ent mingisugune hinnang siiski kujuneb. Edaspidi hakkame testima suuremaid monitore, seda nii CRT kui LCD klassis.

Põhjalikumalt Arvutimaailma paberväljaandes. Tellimiseks kliki siia