Neli aastat tagasi 14. septembril asutas äsja 30 saanud naine end Kehrast paarikümne kilomeetri kaugusele Anija põhikooli tööle minema.

Paarsada meetrit kodust eemal võttis õpetajast kolleeg Terje naise auto peale, et koos lapsed lasteaeda viia ja siis tööle sõita. Paar minutit hiljem kihutas Terje Kehra raudteeülesõidul rongi alla. Auto tagaistmel olid Kaur (14), Kert (13), Krete (8) ja Liivi tütar Karin (3). Sõbranna ja pisike Karin said silmapilkselt surma, Terje lapsed pääsesid imekombel eluga. Liivi sai raskelt vigastada.

“Alguses oli nägu ikka täitsa sodi, ainult üks vereklomp,” meenutas Liivi traagilist õnnetust abikaasa Meelis (32). “Esimesel korral tundsin oma naise ainult selle järgi ära, et ta ninal on pisike sünnimärk,” rääkis mees SL Õhtulehele.

“Selliseid õnnetusi ei ole iga päev ja loomulikult oli see üliraske näotrauma,” ütles Mustamäe haigla kirurg Ants Stamberg. Liivil olid murdunud nina- ja lõualuu ning põsesarnad ja ta oli kaotanud hambad. Olukord tundus lootusetu.

“Proovisime näokuju taastada võimalikult sarnasena. Ainult lõuaosa fikseerisime plaadiga, ülejäänud näoosad kasvatasime kokku tema enda luukildudest,” ütles arst. “Tavaliselt nii raskete näovigastuste puhul patsient sureb, kuna tegemist on peaga, mis sellise trauma puhul kindlasti tugeva löögi on saanud.”

“Mina ärkasin koomast alles kahe nädala pärast ja seepärast ei tundunud see nägu mulle nii jubedana,” mäletas Liivi (34) oma esimest peeglisse vaatamist Mustamäe haigla intensiivravipalatis.

“Hammaste pärast sõin pikka aega kõrrega ja nägu oli kuidagi viltu,” rääkis Liivi. “Traadid olid pikka aega näos ja nina veritses veel aastake pärast õnnetust,” ütles Liivi, kes hoolimata oma õnnetusest juba poole aasta pärast tagasi tööle läks.

Kui Liivile hambad suhu pandi, muutus ta nägu paremaks ning kevadel läks ta juba laulukoori ja kooli tunde andma. “Mul oli väga hea arst ja on hea perekond, kes mind toetas. Kindlustus ja haigekassa maksid kinni ligi 150 000 krooni eest minu iluoperatsioone,” rääkis Liivi. “Ainus, mis vahel kõike meelde tuletab, on see, kui koolis mõni laps küsib, miks õpetajal lõua peal arm on,” ütles naine, kes praegu on Kehra keskkoolis algklasside õpetaja.

“Nii raskeid näotraumasid on meil ette tulnud haruharva. Viimasena mäletan ränka õnnetust aastast 1976, kui üks Paide mees oli end enesetapu eesmärgil jahipüssist näkku tulistanud,” ütles Stamberg.