Teder: e-hääletus on olemuselt sarnane sedeliga valimisele
„Meenutan riigikohtu lahendit, mille kohaselt meetmed, mida riik tarvitusele võtab, et tagada võimalikult suurele osale valijaskonnast võimalus valimistest osa võtta, on õigustatavad ja soovitavad,“ sõnas õiguskantsler BNSi teatel ja lisas, et inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole põhimõtteliselt võimalik ega ka põhiseaduslikult nõutav.
„Valijal on lihtsalt võimalus valida, millist tehnilist lahendust oma tahte väljendamiseks kasutada. Tehnilise lahenduse probleemid, mis vajavad lahendamist, ei tähenda veel kohe automaatselt, et e-hääletamise idee ei ole üldse põhiseaduspäraselt teostatav,“ ütles Teder.
Kui arupärijad leiavad, et e-hääletaja võimalus oma häält enne valimispäeva korduvalt muuta teeb hääletaja mõjutatavaks, siis Teder peab hääle muutmise võimalust optimaalseks.
„Hääle muutmise võimalus just tagab selle, et kui hääletaja oli algselt mõjutatud, siis on alati kindlustunne, et ta saab häält pärast muuta,“ sõnas õiguskantsler.
Teder rõhutas oma vastustes korduvalt, et kui inimene peab e-hääletamist ebaturvaliseks, on tal alati võimalus minna hääletama valimisjaoskonda. „Samuti ei ole ju valimiskabiinis sedeliga hääletades rikkumised välistatud. Ükski süsteem ei anna sajaprotsendilist garantiid, alati on võimalik mingisugune rikkumine,“ lisas õiguskantsler.
Opositsiooniline Keskerakond pöördus 17. mail Tederi poole palvega kontrollida vabariigi valimiskomisjoni tegevust riigikogu valimiste korraldamisel ja anda hinnang, kas e-hääletamine toimus valimistel põhiseadusega kooskõlas.
19. mail esitasid riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed õiguskantslerile arupärimise, mis soovis hinnangut, kuivõrd on e-valimistega tagatud hääletamise usaldusväärsus ja kontrollitavus.
