Õpilasi võetakse programmi vastu sooviavalduste alusel. Esimese pooleteise aasta jooksul õpetatakse kõiki õppeaineid emakeeles. Eesti keele tunnid vene koolis ja vene keele tunnid eesti koolis algavad teise poolaasta teisel semestril. Õpitava keele osatähtsus õppekeelena suureneb pidevalt, kuni moodustab 6. klassis 44 protsenti.
Eestis rakendatav keelekümblusprogramm on olemuselt rikastav — selle eesmärk on anda õpilasele nii ema- kui ka riigikeele funktsionaalne oskus. Sealjuures omandatakse heatasemelised oskused ka kolmandas keeles.
Eesti keelekümblusprogrammi üldeesmärk on anda keele kõrge funktsionaalne oskus lugemisel, kirjutamisel, rääkimisel, kuuldust arusaamisel, keele valdamine eakohasel tasemel, samuti klassile vastav edasijõudmine muudes õppeainetes ning eesti ja vene kultuuride mõistmine ning väärtustamine.
Keelekümblusprojekt käivitus edukalt 2000. aasta septembris neljas Eesti üldhariduskoolis, 2001. aasta septembris lisandus neile veel kolm. Projekti on praeguseks kaasatud 328 õpilast ning seda toetavad ka kohalikud omavalitsused, kellest kolm on võtnud vastu otsuse alustada keelekümblusmetoodika rakendamist ka lasteaedades.
Avaldusi vene õppekeelega lasteaedadelt, kes soovivad osaleda väljakuulutatud konkursil ja avada eesti keele kümblusrühma, oodatakse 16. septembriks 2002. aastal aadressil Keelekümbluskeskus, Kihnu 1, 13913 Tallinn.
Konkursil osalevad kõik avaldused ning komisjon valib neist välja kuni 10 lasteaeda. Lõpptulemused selguvad 4. novembriks 2002. aastal.
Projekti toetavad toetavad Soome, Norra, Suurbritannia ja Rootsi, samuti haridusministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, kohalikud omavalitsused, Soome kooliamet, Kanada Rahvusvahelise Arengu Agentuur ja Toronto koolivalitsus.
