“Oleme 8000 km kaugusel, radiatsioon siia ei levi,” selgitas Delfile kiirgusosakonna juhataja kohusetäitja Ilmar Puskar. Nagu kinnitas EMHI, talveperioodil puhuvad Jaapani saarestiku kandis läänetuuled, seega jäävad meie vahele kaks ookeani ja Põhja-Ameerika, ja radioaktiivne saastatus ei saa atmosfääri üldise tsirkulatsiooni teel Läänemere piirkonda levida.

Keskkonnaameti kiirgusosakond jälgib ööpäevaringselt atmosfääri radioaktiivsuse taset üle kogu Eesti ning Euroopa atmosfääri kiirgusseire andmeid saab jälgida ka EURDEP-i (European Radiological Data Exchange Platform) kodulehel.

Keskkonnaametil on automaatjaamadest koosnev seirevõrk, mis mõõdab pidevalt reaalajas kiirgusfooni kümnes erinevas Eesti punktis, peamiselt piiri ääres. Lisaks on Eestis kolm õhufilterjaama, millede abil mõõdetakse radioaktiivsete ainete sisaldust atmosfääri õhukandelistes osakestes.

Kui kasvõi üks automaatjaam registreerib loodusliku fooni kolmekordse ületamise, annab see häire, mis edastatakse keskkonnaameti valveisikule. Kiirgushädaolukorra tekkimisel antakse elanikele kõiki ametlikke sidekanaleid kasutades teada, kus avarii toimus, milline on oht, kui kaugele see ulatub ja mida tuleb kiirituse vältimiseks teha.

Foolium gammakiirguse eest ei kaitse

Kiirguse eest kaitsemisel on kolm põhimõtet, selgitas keskkonnaameti kiirgusosakonna nõunik Toomas Kööp. Need on:

  • ole võimalikult vähe aega kiirguse mõjupiirkonnas,
  • ole võimalikult kaugel kõrge kiirgustasemega kiirguskohast,
  • kasuta isiklikke kaitsevahendeid. Saastumise ohu puhul kaitseriietus, mis ei lase sind ega sinu nahka radioaktiivselt saastada, kasuta respiraatorit, kui on oht, et sissehingatavas õhus on radioaktiivseid aineid. Lisaks kasuta ainult teadaolevalt saastumata toitu ja jooki.

Inimestele, kes igaks juhuks kodus fooliumist mütsikesi voldivad, ütles Nööp, et foolium ei kaitse gammakiirguse eest. Kui fooliummütsikest kasutatakse, siis selleks et kaitsta näiteks pead õhus olevate radioaktiivsete ainetega saastumise eest.

Esimesed kiiritustõve ilmingud on iiveldus ja oksendamine, mis ilmnevad  kiirgusdoosidel üle 1000 milliSv. Surmav doos on 6 Sv ehk 6000 milliSv juhul kui kiirgusdoos saadakse lühikese ja vältel ja üle kogu keha.
.