ÜRO kritiseeris Eesti keelenõudeid
Komitee märgib ära dokumentideta isikute lastele kodakondsuse andmise küsimused, rahvusvähemuste mõiste vähemusrahvuse kultuurautonoomia seaduses ning keelenõuete ulatuse erasektoris.
Samuti on märgitud ära mitte-eestlastest naiste ebavõrdne kohtlemine ning siseriiklike õiguskaitsevahendite vähene kättesaadavus võimalikel diskrimineerimisjuhtudel.
Positiivsena leiavad äramärkimist mitmed seadusemuudatused: uue karistusseadustiku jõustumine, välismaalaste seaduse parandused immigratsioonikvoodi osas, põhi- ja gümnaasiumiseaduse hiljutised muudatused ning keelenõuete kaotamine valimisseadustes.
Komitee hindab ka juurdepääsu lihtsustamist õiguskantsleri poole pöördumisel, seda eriti regionaalsete esinduste avamise kaudu.
Komitee andis ka soovitusi rahvusvaheliste lepingutega ühinemiseks ning tõstis esile vajadust konventsiooni konkreetsete artiklite paremaks ellurakendamiseks.
Komitee palus täiendavat informatsiooni mitmetes küsimustes, millele Eesti vastab järgmises perioodilises aruandes 2004. aastal. Samuti soovitas komitee avaldada aruande ja komitee kokkuvõtvad soovitused eesti ja vähemusrahvuste keeltes.
