Naistepäeva sisu 2011. aasta Eestis paistab seisnevat lillede, lõhnade ja kookide-tortide suurtarbimises. Ilmselt siis tegelikult polegi põhjust kurta madalama palga, viletsamate karjäärivõimaluste ja kivinenud soorollide üle, kui suure osa naiste jaoks on tänase päeva olulisim küsimus, kui kallite kingitustega mehed neid ikka meeles peavad.

Tegelikult ei ole eesti naise elul ka suurt midagi viga. Võrredes paljude maailma suguõdedega on siinse naise elu turvaline ning lihtne. Keegi ei näe tänapäeva Eestis nälga ainult sellepärast, et on naine. Kedagi ei kohtle seadused sellepärast halvemini, et tegemist ei ole mehega.

“Probleemid” aga on pigem soost olenematud — kust saada rohkem raha, kuidas tarbida rohkem, kuidas lubada endale rohkem asju või elamusi.

Naised ei pea naistepäeval vajalikuks avaldada meelt Toompeal või Vabaduse väljak. See osutab, et oma eluga on võrdlemisi rahul ka naised ise.

Ju siis on ära jagatud, et tänapäeva Eestis on õnn ikka inimese enese kätes — kas siis, kui inimene on naissoost. Ei sunni keegi haridust (st karjäärivõimalusi) hankimata jätma, ei sunni keegi abielluma joodikutega ega sunni keegi ka omandama õpitud abitust.