ETV ekraanil ülistati esmakordselt natsionaalsotsialismi
Stuudios väitlesid üksikkandidaadid. „Suurparteide“ esindajate väitlused samas stuudios on olnud tulised ja tihti elementaarse viisakuse piire ületama kippunud. Huvitusin, kuidas saatejuhid nii suure auditooriumiga (üksikkandidaate ju meeletult palju) hakkama saavad. Kujutage ette, mingit diskussiooni ei toimunudki, iga uus sõnasaaja täiendas eelmisi.
Stuudios töötas kokkulepitud programm, üksikkandidaatide „eestkõneleja“ tegi olematust diskussioonist vahekokkuvõtteid ja üldistas mõtteavaldusi ladusalt ja üksmeelselt. Minu meelest viibis valimisstuudios mingi nimetu partei hulgiesindus, mis teostas massiivset propagandarünnakut praegu eksisteerivate suurparteide vastu. Millest keegi rääkis, on raske sellest sõnademulinast meenutada. Kõlama jäänud põhilised mõttesähvatused aga kutsuvad esile hirmujudinaid.
Meie uue vabariigi ajaloo vältel öeldi minu teada esmakordselt keerutamata ja avalikult välja (vähemalt ETV ekraanil): Eesti tulevik on natsionaalsotsialismis. Korduvalt rõhutati Berliiniski välja öeldut, et Euroopas pole multikultuuril tulevikku, rohkemgi veel, et see on algusest peale läbi kukkunud. Tulevikku pole ka praegu eliidi poolt korraldatud sotsiaalsel süsteemilgi, see tuleb asendada. Mõne kandidaadi arvates peab asemele tulema sotsialism (mitte internatsionaalne), nimelt rahvussotsialism.
Hitlerlikul Saksamaal polevat viga olnud midagi, rahvas olnud õnnelik! Eestlaste tuntud kirjanik Friedebert Tuglaski sattunud seal toimuvast vaimustusse. Meie tolleaegse eliidi vaimustus Natsi-Saksamaast olla olnud teada tõde. Kõik olla õige, ainult mõningate meetoditega oldi mindud liiale, aga kus seda ei juhtu. Rahvussotsialism pidavat olema 21. sajandi tulevik, kui meetodeid korrigeerida...
Teatavasti on ajalool kombeks mingil moel taas korduda. Kunagi arvati Berliini natsifüüreri suu läbi, et Eestist peab saama sotsialistlik maa, kuid ilma rahvusliku haritlaskonnata, kusjuures osa rahvast kuulus füüsilisele likvideerimisele, teine osa ümberasustamisele ja kolmas saksastamisele.
Mulle meenus üks teine sotsialistlik riik. Riik, kus teisitimõtlejaid karmilt koheldi. Minu ema pere (tema nende seas) saadeti Siberisse asumisele, seetõttu et eelmises riigis oldi rikkad inimesed, kinnis- ja vallasvara omanikud. „Sulale“ järgnevatel aastatel pääsesid paljud Eestisse tagasi, ka minu ema koos teistega.
Saksa natsid kavatsesid esialgu juudid Saksamaalt Aafrikasse Madagaskarile saata (lugesin ühe Hitleri „salajase nõupidamise“ materjale), kuid jõud ja võim ei küündinud nii kaugele. Leiti kiirem ja odavam lahendus — hiigelahjud ja gaasikambrid, kus hävitati miljonid inimesed, eelkõige peaaegu 6 miljonit juuti.
Natsid tegutsesid Eesti territooriumil efektiivselt. Juba 1942. aastal kanti Berliinis ette: „Estland ist juden frei“. Nüüd vist on mõnel mehel tahtmine ette kanda, et Eesti on „venevaba“.
