“Eesti, Läti ja Leedu ei saa olla Euroopa Liidu ühendusteedest äralõigatud saar. Seetõttu on vajalik jätkata Rail Baltica raudtee ning Via Baltica maantee projektidega, mis ühendaksid meid kiirelt ülejäänud Euroopaga,” rõhutas president Ilves.

Eesti riigipea sõnul tähendabki Balti koostöö 21. sajandi teisel kümnendil konkreetseid ühiseid projekte, millest olulisemad on transport ja energeetika.

“Tahan väga loota ja uskuda, et Eesti, Läti ja Leedu koos Poolaga suudavad jõuda nii poliitilisele kui ka majanduslikule kokkuleppele, et Rail Baltica raudteeühendus on meile kõigile vajalik,” sõnas president Ilves. Euroopa Komisjon on valmis kogu seda tööd koordineerima, lisas ta.

“Eesti loodab, et Läti teeb lähiajal konkreetsed investeerimisotsused, et lõpetada Rail Baltica I etapi rekonstrueerimistööd Valka-Riia trassil,” ütles president Ilves.

Ta meenutas, et Eesti lõpetab Tallinn-Tartu-Valga raudtee uuendamise selle aasta lõpuks ja siis on seal reisirongidel võimalik sõita kuni 120 km/h.

Teiseks teeb Eesti riigipea sõnul ettepaneku alustada kahe maa tihedat ametkondadevahelist koostööd avamaks riikidevahelist reisirongiliiklust juba praegusel Tallinn-Tartu-Riia raudteel.

Presidendid Ilves ja Zatlers kõnelesid ka piirkonna energeetika tulevikust, vahendas presidendi kantselei avalike suhete osakond.

“Põhja-Balti ühise elektrituru loomise eelduseks on Nord Pool Spot´i laienemine tänavu ka Lätti ja Leetu,” toonitas Ilves.

Balti regiooni gaasivarustuse mitmekesistamiseks on kõige reaalsem alternatiiv veeldatud gaasi piirkondliku terminali rajamine, mis teenindab Eestit, Lätit, Leedut ja Soomet, kinnitas president Ilves.

"Usutavasti suudame terminali asukoha valikul olla üle kitsalt rahvuslikest huvidest ja teha valiku, mis vastab kõige paremini kogu Balti regiooni huvidele,” lisas Ilves.

Kaks riigipead rääkisid Jurmalas samuti Eesti-Läti kaitsealasest koostööst nii piirkondlikult kui ka laiemalt NATO kontekstis.