JUHTKIRI: IRL on üle võtnud Keskerakonna meetodid?

IRL, mis on seni paistnud silma ühena kõige ausamatest ja sirgeseljalisematest Eesti erakondadest, on viimasel ajal kasutusele võtnud rea meetodeid, mis on pärit otsekui Keskerakonna trikiraamatust.

Eesti mäletab veel hästi kära, mille tekitas - ja õigustatult - Keskerakonna mahitatud K-kohukese kampaania 2005. aasta kohalike valimiste eel. Näiliselt kohukesi reklaamivate plakatitega hiilis erakond mööda 40 päeva enne valimisi kehtima hakanud välireklaami keelust.

Mille poolest aga erineb Laari kohviku idee ja selle Vabaduse väljakul kaugele paistev silt välireklaami keeldu rikkuvast reklaamikampaaniast?

Või IRLi parteitöötajate võtmine riigi palgale, mis viimaste nädalate jooksul meedias kõneainet on pakkunud. Erakond ei ole eriti isegi viitsinud saladust teha sellest, et mitmed valimiskampaania seisukohalt olulised tegelased on palgatud tööle riigi raha eest, kuna erakonna enda raha sai mingil hetkel lihtsalt otsa. Mille poolest see on õilsam kui Keskerakonna komme ustavaid parteisõdureid pealinna töökohtadega meeles pidada?

Unustada ei maksa ka emapensioni, üht kolmest kilpkonnast, millel seisavad IRLi valimislubadused. Kui nüüd järele mõtelda, et tõenäoliselt on emapensionil siiski üsna olematu mõju eestlaste iibele, siis kas ei ole selle näol mitte tegemist samasuguse valimiseelse mee mokale määrimisega, mille Keskerakond juba tükk aega Tallinna pensionäre on püüdnud?