JUHTKIRI: Vaktsiiniskeptitsism osutus Eesti plussiks

Euroopa keskmisest suurem kalduvus kahelda vaktsineerimises on värskete uuringute valguses osutunud Eesti päästjaks. Meil ei ole kuulda olnud, et keegi oleks A/H1N1 ehk seagripi vaktsiini järel narkolepsiasse haigestunud.

Küll aga ütleb Soome tervishoiuameti värske ettekanne, et alla 20-aastastel noortel ja lastel tõusis narkolepsiasse haigestumise tõenäosus seagripivaktsiini tagajärjel üheksakordseks. Vaktsiin oli seega turvaline üle 20-aastaste inimeste jaoks, kuid ohtlik lastele. Samu tulemusi on saadud mh Rootsis ja Islandil.

Päris tühja koha pealt narkolepsia põhjanaabrite tervishoiuspetsialistide hinnangul siiski ei tekkinud. Lisaks seagripivaktsiinile läks vaja ka "muid tegureid". Narkolepsiasse haigestumine ei olnud lõppude lõpuks ka eriti massiline, võttes arvesse, et vaktsineeritud lapsi ja noori oli Soomes sadu tuhandeid, narkolepsiasse haigestunuid aga kuuskümmend.

Samas on ka üks narkolepsia taolisse raskesse ning ravimatusse tõppe haigestunu liiga palju, eriti kui tegemist on elu lävepakul seisva noore inimesega.

Narkoleptikute arvu olematu kasv Eestis on vähemalt osaliselt seletatav meie vaktsiiniskeptitsismiga. Soomes vaktsineeriti kaks miljonit inimest ehk 38 protsenti elanikest. Eestis tähendaks sama arv 500 000 inimese vaktsineerimist, tegelikkuses vaktsineeriti meil aga kõrgendatud narkolepsiaohu tekitanud Pandemrix-vaktsiiniga 10 000 inimest.

Teinekord tuleb kalduvus kahelda seega ka kasuks. Küll aga ei tohiks narkolepsiauudistel lasta mõjutada suhtumist kõikidesse praegu läänemaailmas kasutatavatesse vaktsiinidesse. Lastehalvatuse, teetanuse või difteeria taoliste haiguste ärahoidmisel ei ole vaktsiinidel endiselt alternatiivi.