Mart Laar: Leping Eestiga
Pettumus poliitikas on üldine nii Suurbritannias, Eestis kui teistel riikidel. Valijatega kohtudes ütlevad nad, et teie lubadused on ju ilusad ja isegi õiged, kuid te ei kavatse neid niikuinii ellu viia. Eelmiste valimiste eel inimestele antud lubadused annavad selleks kahjuks head alust — suur osa neist on täitmata.
Osalt on see kindlasti Eestile õnnistuseks, sest näiteks Keskerakonna ja Reformierakonna lubadused oleks täismahus täitmise korral Eesti kindlalt pankrotti viinud. Teisalt on täitmata jäänud lubadus täitmata lubadus ning õõnestab usku poliitikasse. Olukord Suurbritannias ei erine selles suhtes palju Eesti omast. David Cameroni idee valijate usalduse taasvõitmiseks oli lihtne — tal mõlkus pea idee sõlmida valimisteks inimestega lühike konkreetne leping, mis näitab neile, et konservatiivid võtavad asja tõsiselt.
See idee meeldis mulle kohe. Ei salga, et eriti hakkas see mulle imponeerima seejärel kui Cameron valimised võitis ja peaministriks sai. Sest näib, et vähemalt Suurbritannias said inimesed sellest pakkumisest aru. Loomulikult paneb see konservatiividele tõsise surve. Lepingus antud lubadused on sedavõrd selged ja lühikesed, et neid on lihtne kontrollida. Kui Cameron tahab ka järgmised valimised võita, pole tal muud võimalust, kui inimestega sõlmitud leping täita.
Miks seda on aga tänases Eestis vaja? Minu hirm erakondade valimisprogramme lugedes on see, et neist on raske aru saada, mis meid siis ees ootab. Me kõik teame, et mingeid pudrumägesid ja piimajõgesid järgmiseks neljaks aastaks Eestile lubada pole. Kui oleme möödunud kriisist õppinud, siis teame, et saame teha, vaid mõningaid asju ehk peame suutma olulisele keskenduda. Erinevate erakondade jaoks on prioriteedid loomulikult erinevad. Kuid kui me loeme programme, kus lubatakse taevas maa peale tuua, siis ei saa me sellest ikkagi teada, mis on siis need olulised asjad, mida rahaliste võimaluste olemasolul see erakond ära teha kavatseb. Või kui loeme programmist iga lubaduse eest märget eelarveliste võimaluste tekkel, siis ei või me kuskilt teada, mis siis selle erakonna prioriteedid on. Katse kõike asju korraga teha lõppeb samasuguse krahhiga, kust vaevaliselt väljumas oleme.
Seetõttu pakume omalt poolt valijatele lepingut, üteldes selgelt välja, mis on need vähesed asjad, mida me teeme ja see, mida me kindlasti ei tee. See ei tähenda seda, et muud meie valimisprogrammis toodud lubadused jõu kaotaksid. Kindlasti mitte — kuid kui rahvas meid usaldab, teeme esimeses järjekorras ära just need sammud. Ühelt poolt võib selline konkreetsus ohtlik olla. Vastupidine käitumine tähendaks aga valijate rumalaks pidamist. Meie Eesti rahvast rumalaks ei pea.
Niisiis teeme igale valijale ettepaneku sõlmida IRL-ga lühike ja selge leping. Meie siht on see, et Eestis oleks inimestel kodu ha töö. IRL on kindel tagatis selleks, et Eesti jääb Eestiks ega kaota oma iseotsustusõigust. Kui saame teie toetuse, lubame, et viime eelarve tasakaalu ja alandame maksukoormust, luues sellega võimaluse uueks majanduskasvuks, mis loob uusi töökohti ja tõstab elatustaset. Kuna keegi Eestis ei tohi majanduslikel põhjustel jääda ilma hea hariduseta, teeme kõrghariduse tasutuks. Selleks, et väärtustada mitte ainult laste sünnitamist vaid ka kasvatamist, viime sisse emapensioni — ikka selleks, et meid oleks siin Eestimaal rohkem. Kaitseme koduomanikke monopolide ülemvõimu eest ning hoiame Eestit õigel kursil, mitte lastes läbi rumalusi, nagu astmeline tulumaks või palgaarmee.
Need lubadused pole ei vasak- ega parempoolsed, nad on rahvuslikud. IRL on loodud rahvuslike huvide tingimusteta kaitseks ning seda kavatseme me ka teha. Valija poolt on allkirjaks lepingule valimistel Isamaa ja Res Publica Liidule antud hääl. IRL-i poolt minu kui erakonna esimehe allkiri. Ühisel jõul suudame tagada Eestile parema tuleviku.
Autor on IRLi esimees.
