Tasuta keeleõpet on aastatel 2000-2002 saanud töötud Harjumaal ja Ida-Virumaal ning avaliku teenistuse töötajad nagu meditsiinipersonal, politsei- ja päästeteenistuse töötajad ja vanglaametnikud, teatas ETAle Integratsiooni Sihtasutuse projektijuht Hille Hinsberg.

Neljandat aastat jätkuva toetusprojekti Interest põhimõtteks on maksta pool eesti keele õppeks kulutatud rahast tagasi neile, kes on omandanud parema keeleoskuse ning omavad ka vastava taseme tunnistust.

Tagasimaksete arv ühes kuus on keskmiselt 200, kuid viimastel kuudel on arv tõusnud juba üle 300. Otse inimesele tehtav makse on keskmiselt 1000 krooni. Seega saavad Eesti muukeelsed elanikud Euroopa Liidult toetust keskmiselt veerand miljoni krooni ulatuses igal kuul.

Tagasimakse saajatest peaaegu pooltel on hall pass või mõne välisriigi kodakondsus. Hinsbergi sõnul võib eeldada, et suur osa nendest inimestest soovivad eesti keele oskust tõendavat tunnistust, et taotleda Eesti kodakondsust. Tänavu talvel läbiviidud integratsiooni üldmonitooringu andmete põhjal on viimastel aastatel kõige jõudsamalt paranenud just kodakondsuseta mitte-eestlaste keeleoskus. Samuti on paranenud eesti keeles lugemise ja kirjutamise oskus venekeelsete Eesti kodanike seas, kelle peamiseks stiimuliks on töö saamine või parema töökoha lootus.

Eesti keele kursuseid täiskasvanutele pakutakse 80 keelefirmas kõikjal Eestis. Aastas käib eesti keele kursustel ligikaudu 8.000-10.000 inimest. Keelefirmades on aktiivselt hõivatud ligi 250 eesti keele õpetajat, kellest enamik on osalenud Euroopa Liidu Phare eesti keele õppe programmi korraldatud täienduskursustel.

Programmi toetusel on ilmunud mitmeid eesti keele kui teise keele õpetusele kaasa aitavaid materjale.