Igal aastal Muuga lahe kalastikul seirepüükidega silma peal hoidev Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadur Andres Jaanus märkis Eesti Päevalehele, et kui 2005. aastal saadi kätte vaid üksikud ümarmudilad, kes olid sinna ilmselt laevade ballastveega sattunud, siis tänavu peale mudilate kedagi teist enam õieti võrku ei jäänudki. „Väiksema silmaga püügivõrkudes moodustasid ümarmudilad püütud kaladest juba üle kaheksakümne protsendi,” osutas Jaanus.

Kuigi seni pole veel teada, et invasiivse liigina Eesti vetes mühinal paljunema hakanud ümarmudilad oleksid kuskil palju pahandust korda saatnud, tekitab liigi arvukuse järsk suurenemine Muuga lahes teadlastes siiski kõhedust.

Jaanus viitas, et kuni kolmekümne sentimeetri pikkuseks sirguvad mudilad on teiste kalade ja endast väiksemate mereelukate vastu väga agressiivsed ja selle liigi võidukäiku soodustab ülihea sigivus - poole aasta jooksul võivad mudilad kudeda isegi kuni viis korda.