Lugeja meenutused Seattle'ist: seitse aastat elu paradiisis
Seda piirkonda kirjeldavad kõige paremini Vaikse ookeani rannik, vihmametsad, vihmased talved, lõhekala, aastaringselt roheline muru - sest suvel kuumaga on see korralikult kastetud, kohaliku looduse loomulik osa rododendronid, mida metsast enam kaasa kaevata pole lubatud ja Microsoft oma paljude kontorihoonetega Redmondis ning Boengi lennukitehas, mis küll osaliselt Chicagosse kolis.
Pärast viite aastat Eestisse tagasikolimist, on kogunenud palju mõtteid ja mälestusi. Üle seitsme aasta Bellevues elatud elu elab mälestustes edasi ja ootab jagamist.
Bellevue on Seattle'i satelliitlinn ja on oma loomu poolest asjalik, ilus ja kaasaegne. Bellevue südalinna on kerkinud kõrghooneid, kuid ka pargid on hea haljastusega ja meeldivalt kättesaadavad. Parkimiskohti on olemas piisavalt, Bellevue botaanikaaeda külastasin ma palju ja imestasin, et nii ilus ja korras koht meenutab vaid Paradiisi.
Washingtoni osariik ei ole muidugi vaid Seattlest koosnev - suure linna äärealadel elavad ei külasta Seattle südalinna kuigi tihti ja seda peaasjalikult tiheda liikluse pärast. Kiirteed, mida mööda tuhanded autojuhid küll tööle ja tagasi koju, šoppama ja nädalalõppe veetma sõidavad, on paeluv vaatepilt eriti pimedal ajal. Kollaste autotulede jõgi voolab vastu ja ees on näha punaste tagatulede voolu. Loomulikult esineb vahel ka ummikuid.
Seattle'ist on hea ühendus praamide abil lähedalolevatele saartele ja Kanada British Columbia provintsi pealinna Victoriasse, mis asub Vancouveri saarel, saab sõita tiiburiga. Vancouver on Kanadas populaarseks sõidumarsruudiks ja üle Kaskaadide mäestiku Washingtoni osariigi idapoolsetele aladele kutsuvad imekaunid loodusvaated ja turiste ligi meelitavad puhkepaigad järvede ääres.
Leavenworth on üdini ameerikalik linnake, kus arhitektid on kasutanud saksapäraseid hoonete kaunistamisdetaile ja igal aastajal toimub seal midagi põnevat.
Kaskaadid pakuvad suusatajatele nii mäe- kui ka murdmaasuusakohti. Mount Rainier, mis asub Seattlest lõunas umbes 100 km kaugusel, on isearanis piltpostkaartlik juba Seattlest vaadatuna. MR lumine mäetipp paistab ilusate ilmadega Seattle'isse ja on horisonti ilmestamas igapäevaselt.
Suur osa puudest on kõrged nulud ja aastaringselt igihaljad. Sügisel on vahtrad ja teised lehtpuud erksalt värvikirevad ja uskumatult ilusaid vaatepilte pakkuvad.
Esimene mulje kiirteed pidi SeaTaci lennuväljalt 25. juunil Seattle'i poole sõites oli hall, sest oli pilves ilm ja asfalti ning kohati betooni mahtus palju vaatevälja, seda enam paistis silma haljastus, mida jätkus igale poole. Igihaljast tumerohelist luuderohtu on ohtralt. Haljastusega sisse toodud luuderohutaim on liigagi hästi kohanenud loodusoludega ja on roninud vahel liaanidena kõrgemategi puude latvu.
Minul oli kaks erinevat elu Bellevue ärelinnas elades. Üks enne ja teine pärast autoostu. Ilma autota oled nagu jalutu ja arutu, autoga vaba, mugavusi nautiv õnnelik inimeseloom. Autoga peab ilmtingimata ise sõitma, sest muidu pole elu täiuslik ja ei saa alati oma raha raisata nii nagu parasjagu vaja on.
Õnnestus paaril aastal käia külastamas ka veebruaris toimuvat Northwest Flower and Garden Showd, mis toimus Seattle'is. Siseruumidesse, mis on nii avarad, et seal ringi jalutades veedad tunde, oli ehitatud erinevate aianduskunstnike ja firmade poolt imekauneid, fantaasiarikkaid, muinasjutulisi võistlusaedu, kust ei puudunud vett täis tiigid koos värvikirevate karpkaladega, sillad ja terrassid, õiteküllus, skulptuurid, veidi huumorit, ernevaid stiile ja värvikombinatsioone ning teemasid, turg aiakujunduses vajaliku kraamiga ja lõpuks veel floristide lilleseadevõistluse tööd. Kuna fotokat polnud kaasas, siis läksin ja ostsin ühekordse kasutusega fotoka ja pildistasin selle täis.
Ma ei salga, et olen hariduselt aiandusagronoom ja nautisin tohutult aednike loodut. Sealkandi loodus loomulikult soosib taimekasvu ja metsik loodus on veidi raskelt külastatv nii mõnelgi pool, sest kõrged okkalised tumedate marjadega põldmarjapõõsad on läbitavad vist vaid hiirte poolt.
Tegelikult käiaksegi enamasti loodusretkedel autoga, pargitakse selleks ettenähtud kohtades ja jalutatakse jalgradu pidi loodust vaatlema ning pildistama. Palju oli teeäärtesse teedeehitjate poolt spetsiaalselt tehtud looduskaunite kohtade vaatamise võimalusi, kus käsi sirutus tihtipeale fotoaparaadi poole.
Tulbipõldude vahel oli võimalus jalutada Skagitis tulbifestivali aegu. Sügiseti, lõhede kudemise aja paiku, peetakse lõhekaladele pühendatud festivale. Bellevues sattusin mingile kunstifestivalile suvel. Palava ilmaga oli võimalik endale soetada kunstiesemeid ja süüa tänaval. Kuulsin seal ka Bellevues peetavatest maasikafestivaldest. Seattle'is on festivale kindlasti veel palju teisigi, näiteks rahvusvheline filmifestival.
Ookeaniäärsed puhkealad on väga palju külastatavad. Ocean Shores on tihedalt ööbimiskohti täis ehitatud piirkond.
Igasugu rahvusparke jagub samuti kõigile. Indiaanlaste reservaadid on Washingtoni osariigis samuti olemas. Kui veidi ringi sõita, siis leidub marjulistele sobivaid "U pick" nimelisi kultuurtaimedega korjekohti, kus peale marjulkäimist tuleb saak kaaluda ja tasuda korjatud naelte eest veidi odavamat hinda, kui on see, mida poodides küsitakse. Õnnestus korjata maasikaid, vaarikaid ja mustikaid ning imehäid mureleid.
Teisel pool Kaskaadide mäeahelikku on idas hoopis erinev kliima Seattle'i omast. Kuiv suvi ja külm talv koos lumega, lai Columbia jõgi ja selleäärsed puuviljakasvandused, kollased künkad väga vähese taimestikuga ja suured järved. Kui 4. juulil iseseisvuspäeval hallist ja kõledavõitu ning vihmasest Seattlest üle mägede itta suundusime, ostsin poest T-särgi, sest kuumus oli päikeselises Leavenworthis talumatu. Ilmselt peavad mäed pilvi kinni ja üle mägede nad ei pääse. Ookeanilt tulev niiskus sajab läände maha.
Ei saa ka mainimatta jätta Vaikse ookeani mõju Vaikse ookeani ääres elavale rahvale. On niiskusest tingitud vihmarohkus, maalihked nõlvadel, samuti tõusud ja mõõnad ning orkaanioht, mille kohta on hoiatussildid okeaniäärsetel puhkealadel. Vihmane ilm teeb nukraks ja soosib siseruumides töötamist jaheduse pärast, liiklus kiirteedel aeglustub vihma ajal halva nähtavuse pärast. Autokindlustus ei hüvita kahjuks hallitusest tingitud kahjustusi.
Lisaks niiskuse ohtrusele on piirkond seismiliselt aktiivne vahel. Ühe Seattle'it tabanud 7,2-pallise maavärina ajal olin tööl. Töökoht minu arust kannatada ei saanud, kuigi rongi mürinat meenutava heli saatel tantsis ruumide sisustus märgatavalt. Ohvreid tookord imekombel piirkonnas ei olnud, kuid mõranenud maju ja kaminaid ja alla sadanud telliseid Seattle'is siiski esines ning kontrolliti maanteeviaduktide ohutust.
1980. aastal paiskas lõuna pool Oregonis asuv Mount Heleni nimeline vulkaan hulga tuhka laiali ja osa sellest jõudis Seattle'isse ja sadas alla. Mount Rainier on imekaunis läheduses asuv uinuv vulkaan. Lund oli Seattles mõnel korral, kuid see sulas kähku ära. Mägedes jagub lund kauaks. Suusatasin märtsis Cascade Mountainis ehk Trollhaugenis udu sees.
Kindlasti pean mainima söögi priiskavat küllust. Seda nii tänu odavatele maksuvabadele hindadele toidupoodides kui erinevate restoranide ja kiirsöögikohtade laiale valikule. Tpiduportsionid olid minu arvates hiiglaste mõõtu ja oli tavaline, et pool restoranitoidust rändas koju söögikohast kaasaantud karbi sees. Turgudelt on võimalik hankida kohalike põllumeeste toodangut. Kohalike lemmikuks pean meresaadusi. Krevetid, nii suured ja väikesed, ning lõhekala. Lõhed elavad suures osas ajast jõgedes küll.Washingtoni osariigis kasvatatakse viinamarjugi ja toodetakse veini. Kartul on tavaline toit ja kartulisalat hot dogi kaaslane.
Tänu immigrantide värvikirevale seltskonnale Seattle'i kandis, on loomulikult olemas erinevate rahvuste ja maade söögimaju. Maitsesin mehhiko, vietnami, korea, mongoolia, jaapani, hiina, itaalia, tai, vene, india, ameerika roogasid. Rootsi köök oli esindatud Ikea müügikohas.
Kiirsöögikohtadest meeldis mulle Subway sändvitside ehk võileibade oma. Hamburgerid on oma kodumaal palju maitsvamad kui Eestis. Pitsast ei ütle keegi ära.
Seattle oli mõnekümne aastaga väga palju rahvast juurde saanud ja ehitus oli olnud viimase poolsaja aasta jooksul pingeline. Vähese aja jooksul rahvastus Seattle'i ümbrus ja tekkis hulgaliselt töökohti.
Mürgiste madude ja putukate kohta mul puudub teave, arvan, et neid pole kuigi palju. Sääski on vist vähem kui Eestis. Puuma tundus ohtlikeim olevat metsas elavate loomade hulgast.
Kui raha on teenitud, siis peab jätkuma aega selle kulutamiseks. Tervis peab olema raudne igal ajal, intensiivselt elatav elu ei jäta mitte mingeid muid võimalusi.
