Pool politsei arvutitarkvarast on litsentsimata

Politsei, kellele riik on andnud ülesandeks arvutites piraattarkvara avastamise ja selle kasutamise eest karistamise, kasutab ise ligi 44 protsendi ulatuses litsentsimata arvutitarkvara.

Politseiameti statistika näitab, et politseiasutustel on kokku 715 litsentsi ühe või teise tarkvara kasutamiseks, kuid arvestades töökohtade hulka, peaks neid olema 1628.

Kõige halvem on olukord arvutifirma Microsoft (MS) tarkvara kasutamisel, kuna eelmise aasta lõpus tehtud ülevaade näitab, et kontoripakettide osas on MS Office litsentseeritud 1290 töökoha jaoks vaid 465 juhul, tekstitöötlupaketi MS Word osas 48 töökoha jaoks 32 juhul ja tabelarvutuspaketi MS Excel osas 48 töökoha jaoks kaheksal juhul.

Andmebaasipakette ja andmeohjesüsteeme kasutatakse politseis 159 töökohal, litsents on hangitud neist 127 jaoks. Integreeritud grupitöövahendit Team Ware Office kasutatakse politseiasutuses 83 töökohal, litsents on hangitud aga 15 töökoha jaoks.

Politseiameti arengu- ja infoosakonna ülemkomissar Andrus Voolaine ütles BNS-ile, et toodud ülevaade kajastab reaalset olukorda, kuid raha arvutitarkvara legaliseerimiseks politseil pole.

"Microsofti tarkvara litsentseerimiseks kuluks politseil sel aastal 3,17 miljonit krooni, riik eraldas selleks otstarbeks 2000. aasta eelarves meile aga täpselt null krooni," sõnas Voolaine. "Seega jääb Microsofti tarkvara sel aastal politseil legaliseerimata."

Parem on olukord erinevate andmebaasipakettide legaliseerimisega, kuna vajaminev 314.000 krooni on eelarves ette nähtud.

Voolaine sõnul on litsentsimisraha järjest rohkem vaja, kuna arvutitega varustatud politseitöökohti tahetakse juurde luua.

Business Software Alliance (BSA) Eesti Komitee ja tarkvarafirma Microsoft andmetel vähenes tarkvarapiraatluse tase Eestis 86 protsendilt 1998. aastal 72 protsendile selle aasta jaanuaris. Microsofti andmetel kasutas möödunud aastal piraattarkvara 30 protsenti riigiametitest, on BNS-ile öelnud BSA Eesti Komitee koordinaator Ahti Leppik.

Leppiku sõnul sõltub BSA tegevus paljuski politsei initsiatiivist, kuna organisatsioonil endal pole seaduslikku õigust tarkvaratarbijaid kontrollimas käia.

"Samas pole meil informatsiooni ja me pole kontrollinud, kas politsei ise legaalset tarkvara kasutab," ütles Leppik BNS-ile. Tema sõnul on riigil põhimõtteline kokkulepe tarkvaratootjatega, et teatud ajaks hakkavad kõik valitsusasutused legaalset tarkvara kasutama ning enne seda neid ei kontrollita.

Käesoleva aasta alguses jõustunud autoriõiguse seaduse muudatuste kohaselt võib piraattarkvara kasutamise eest senise 150.000-250.000-kroonise rahatrahvi asemel määrata trahvi kokku kuni 500.000 krooni.

Poole miljoni krooni piires võib iga ebaseaduslikult installeeritud programmi eest 7500-100.000 krooni trahvi määrata.