Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid selle tähistamine on jäänud oma uskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad.

Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse.

Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande.

Hea Delfi lugeja, kirjuta meile, millised on sinu traditsioonid hingedekuul ja tänasel hingedepäeval? Kas süütad kadunud lähedaste auks kalmistul küünla ja jätad ka nende tarvis tükikese praadi toidulauale või teed ehk midagi eestlaste jaoks veidi ebatraditsioonilisemat?

Ootame teie mõtteid aadressil rahvahaal@delfi.ee, kasutada võib ka lehe vasakul servas olevat Rahva hääle vormi. Kui registreerid end rahvaajakirjanikuks, võid eriti hea loo või foto eest võita ka preemia!