Hommikul jõin kaks tassi kohvi (1 kroon 80 senti) ning sõin ära viimase tüki kooki ja tassitäie jogurtit (eelnevalt eelarvest maha võetud).

Seejärel liikusin raamatukokku, kus lootsin õppimisele rohkem keskenduda kui kodus. Kui vaatasin külmkapi sisu, siis sarnaneb see minu vanaema külmkapiga, mille kohta olen alati nurinaga öelnud "Sul pole ju siin midagi süüa". Siiski pole olukord nii dramaatiline kui see paljudele lugedes võib paista. Mul on veel olemas pitsa jaoks ostetud köögivilju, vorsti, tomatipastat ning varem soetatud spagette (eelarvest varem maha võetud). Nendest saab veel homme kenasti söönuks. Piima peaks loodetavasti samuti jätkuma.

Enne raamatukokku õppima minemist, tahtsid kaaslased veel poest läbi käia. Kuna olin kodunt võtnud kaasa kõik aju ergutamiseks vajalikud varud, mida mul leidus (põhiliselt šokolaad), siis ei hakanud ma poodi sisenema.

Oodates poeväravate ees, avastasin sissekäigu juurde pandud kogumiskasti või õigemini tünni. Lähemalt uurides, tuli välja, et see on mõeldud vaeste perede toetamiseks toidu ostmisel. Tahtsin omalt poolt aktsioonile panuse anda, kuid rahakotist vaatas vastu tühjus. Seetõttu otsustasin, et homme enne raamatukokku minekut käin kogumiskasti juurest läbi ning annan eksperimendist üle jäänud raha inimestele, kes seda minust rohkem vajavad. Loodan, et see neile ka ausalt kohale läheb.

Pärast raamatukogus õppimist naasin koju, kus pitsa ootas ära söömist. Soojendasin selle mikrolaineahjus ning kõrvale jõin veega lahjendatud kodust punasesõstramahla suhkruga.

Hiljem keetsin ka kohvi, mida jõin kaks tassitäit (1 kroon 80 senti) ning kõrvale sõin võileibu. Seda põhjusel, et õppimine kestis öö hiliste tundideni.

Päeva kulu - 3 krooni 60 senti - läks vaid kohvi tarbeks.