Meedikud ootavad poliitikutelt tervishoiu jaoks lisaraha
Kutseliidu presidendi Inna Rahendi sõnul kiitis valitsus kiitis eile heaks 2011. aasta riigieelarve seaduseelnõu, kus tervishoiuvaldkonnas muudatusi ette näha pole. Praegused otsused mõjutavad tervishoiuvaldkonda pikemas perspektiivis, kuid ei taga selle jätkusuutlikkust, tõdes Rahendi.
"Ootame poliitikutelt vastutustundlikke otsuseid tervishoiuvaldkonna rahastamise parendamiseks. Elanikkonna vananedes vajatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldonnas personali üha enam ning valitsus on näidanud, et suudab vajadusel leida ressursse oluliste valdkondade rahastamiseks. Küsimus seisneb selles, kas tervishoiuvaldkonda peetakse piisavalt oluliseks," teatas ta.
Meditsiinitöötajad lahkuvad järjest enam mujale tööle või omandavad sootuks uue kutse, kus pingeid vähem ja vastutus väiksem, sõnas Rahendi. Näiteks tänavu augusti lõpuks oli terviseametist välismaal töötamiseks vajaliku sertifikaadi võtnud 165 meedikut, sealhulgas 116 õde.
"Viimaste aastate lahkunud meditsiinipersonaliga võiks terve haigla komplekteerida. Elu aga näitab, et enamus ei tulegi tagasi ja välismaale tööle minnakse terve perega," lausus Rahendi, kelle sõnul kasvab selle arvelt jääjate töökoormus.
Rahendi lisas, et tervishoiu alarahastamisest on rääkinud nii tervishoiutöötajad, tervishoiuvaldkonna tööandjad, väliseksperdid kui poliitikud, kuid ikkagi jääb Eesti praegu Euroopa Liidu riikide seas viimaste sekka tervishoiule eraldatava protsendi osas SKP-st.
