ANNA TEADA: Millised on olnud sinu kokkupuuted rästikutega?

Tänavune talv lõi soodsad tingimused rästikute paljunemiseks ning metsas kõndides võib selle mürgise roomaja peale sattumine olla üsna tõenäoline.

Kui nastikud on inimesega kohtudes kiired põgenema, siis siksakilise seljamustriga rästik võtab enamasti sisse hoopis kaitsepositsiooni ning kui talle väga ligidale tikkuda, võib ta ka rünnata, vahendavad ERR Uudised.

Rästiku mürk iseenesest ei ole surmav, kuid mõnel inimesel võib tekkida rästikumürgi suhtes allergia ning seetõttu võivad üksikud rästikuhammustused lõppeda surmaga. Umbes kolmandikul juhtudest mürki inimesse ei satugi.

Rästik hammustab tavaliselt inimest jalast või käest, kust on mürgi liikumine kehatüvesse aeglasem, selgitas TÜ Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juht Kuido Nõmm Delfile. “Hammustatud jäse tuleb hoida võimalikult liikumatu, et vereringe oleks aeglasem ja mürk aeglasemalt kehatüvesse jõuaks.”

Hea Delfi lugeja, kas ka sina oled tänavu juba sattunud rästikute peale? Millised on olnud sinu senised kogemused rästikutega? Millised on sinu soovitused, et rästikute käest mitte nõelata saada?

Pikemaid arvamuslugusid sel teemal ootame meiliaadressile [e-mail], kasutada võib ka lehe vasakul serval olevat Rahva hääle vormi.