FOTOD ja VIDEO: Ühtse Eesti suurkogu lubas inimestele vabadust!
Vaata ka videot, kus Mikko Fritze räägib, et jääb Eestisse ja Eestis on natuke demokraatiat, ja Rein Raud, kes lubab parteisse astuda, sest vaid nii on ülikool õitsev.
ETENDUSE OTSEÜLEKANNE
22.25 67.7 protsenti sai Jõks ja 32.3 protsenti Ojasoo. Aga... nüüd hakatakse lugema Jõgevamaa, Tartu ja teiste kohtade "hääli".
Eva Klemets: "773 häält Pärnumaalt. Kas mandaatkomisjon kinnitab?"
Marika Vaarik: "Kinnitan!" Ja nii see jätkub, kuni on selge, et hoopis Ojasoo võidab ning Jõksi saagiks jääb 30,1 protsenti häältest.
Taevast sajab alla kullavihm ja kaitseliidu värvides orkester alustab muusikaga. Tõnis Mägi hakkab Ühtse Eesti hümni laulma!
Klaköörid on ühendanud käed ja kõiguvad muusika rütmis. Lava poole liigub Eesti lipp. Ojasoo kerkib koos lava ja kõnepuldiga kõrgele rahva kohale. Ojasoo näos pole liikunud ükski lihas kogu selle aja jooksul.
Ojasoo: "Ma pean teile tunnistama, et valimisi võita on alati parem kui valimisi kaotada. Ma mäletan, mida ma mõtlesin 23. märtsi õhtul. Siis pidime teatama, et uus jõud on sündinud, siis mõtlesime, kas meil on ikka piisavalt jõudu, kas Eesti üldse vajab sellist asja. Ma ei pea teile rääkima 50 päevast rahva ja poliitikute huvist. Ma olen teile toetuse eest väga tänulik. Aitäh teile."
"Meil on täna siin tore. Aga ma pean teile meelde tuletama, et Ühtset Eestit ei sünnitanud rõõm, vaid see sündis murest," jätkab Ojasoo.
"Kõik ootavad, et maailm muutuks ühe päevaga - aga maailm ei muutu ühe päevaga, maailm muutub iga päevaga. Kui sa ei taha ise oma maailma muuta, siis muudavad teised maailma sinu eest. Tehke endale leping, pange sinna kirja, mida te tahate. Et milline Eesti oleks. Pange sinna peale tänane kuupäev ja pange see endale tasku. Te olete vabad, aitäh!"
Etendus on läbi. Rahvas tõuseb püsti, plaksutatakse. Sinisel taustal on kogu inimeste saalist lahkumise aja jooksul tekst "Te olete vabad".
22.21 Lenna Kuurmaa asus laulma ning esinemise ajal näidatakse ekraanil telefone inimeste käes ja hääletamist. Näiteks on näha, kuidas sotsist riigikogu liige Indrek Saar telefoni sõnumit toksib. Lenna selja taga on tüdrukute koor üles rivistatud. Kaamerad võtavad suures plaanis telefone. Suur osa publikust ei hääleta, aga kohati ikka telefonid vilguvad. Küllap vist huvist, kas asi töötab. Sõnum maksab 5 krooni, vastuseks tuleb "Täname! Üks kõigi, kõik Eesti eest!"
22.16 Eva Klemets võtab pärast klipi lõppemist sõnajärje üle. Nimelt saab hakata nüüd esimeest valima. Telefoninumber SMSi saatmiseks on 1311. "A", kui koetad Tiit Ojasood, "B" kui valik on Allar Jõks.
Delfi reporter hääletas prooviks Jõksi poolt, vastuseks tuli sõnum, mis teatas, et 68,1% toetab Jõksi ja Ojasoo poolt on 32%. Näha oli, et publiku seas olid paljud oma mobiiltelefonid taskust välja võtnud ning saatsid usinalt sõnumeid.
22.13 Klaköörid võimendavad aplausi saalis tormiliselt. Ojasoo: "Täna on siin peetud piisavalt kõnesid, te teate minu seisukohti - las minu eest räägivad kujundid!" Ja algab videolõik, kus Ojasoo hobust harjab.
"Kelle peale te loodate, kas te loodate Savisaare peale või loodate Pihli ja Laari peale," jätkab Ojasoo.
Ojasoo videolõik hakkab lõppema, lõpukaadrisse tuleb tekst "Ratsa rikkaks". Klaköörid möllavad nagu hullud.
22.01 Nüüd jätkab Gert Raudsep, kes ütleb, et peaks valima esimehe. "Sean üles Tiit Ojasoo kandidatuuri." Kaamerad näitavad suurelt saalis olevat Ojasood.
"Ta on mees, kes on kahe lapse isa, ta on mees, kes on loonud teatri, ta on sündinud Pärnus.. jah, ma ei oskagi midagi muud öelda. ta on hea semu... Meie poolt on kandidaadiks Tiit Ojasoo!" kogub Raudsep ennast lõpuks.
Lavale tuleb ootamatult Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ja ütleb: "Nüüd on see hetk, kus siin saalis olevad inimesed, kes on selleks seatud, helistavad Rosimannusele ja Hundisilmale ja teatavad, et kõik on persses! Aga ei, mina ei saa enda kandidatuuri esitada, ma olen Euroopasse kaduma läinud. Ma esitan hoopis uue kandidatuuri - Allar Jõks!"
Publiku seas olnud endine õiguskantsler Allar Jõks läheb lavale, saal plaksutab tormiliselt. Jõks läheb kõnepulti.
Jõks: "Ma olen korduvalt jätnud kasutamata võimaluse vait olla. Nii ka täna. Üks tark mees on öeldud, et demokraatia on õigus teha rumalaid valikuid. Mina lisaksin, et mitte igavesti. Poliitika on kunst, aga kunst - see on ausus, loovus ja stiil. Kui palju seda Eesti riigi juures jätkub? Hoolivust peetakse nõrkuseks ja uppuja päästmine on uppuja enda mure. Meie valitsuse suurimaks saavutuseks peetakse stabiilsust. Seetõttu juhitakse riiki avaliku arvamuse tulemustele tuginedes. Olulisemad reformid on jäänud möödunud sajandisse. Kas sedasi ei muutu sõnavabadus vabaduseks sõnades?"
Nüüd Jõks meenutab, kuidas ta käis kunagi ühe erakonna juhi sünnipäeval, kus kohal olid enamik juhi toetajaid. Ja Jõks mõtles neid vaadates: "Imelik, et need isikud on ikka veel vabaduses. See erakonna juht on ikka veel vabaduses. Ma olen ikka imestanud, kuidas üks erakond on suutnud õigustada raudtee erastamist ja siis tagasiostmist. Eesti raudtee taasriigistamisest ei saanud kasu ei riik ja kuuldavasti jäi sellest ilma ka erakond."
Jõks: "Minu ema valib valimistel neid, kes ei saa mitte mingil juhul edasi. Seda võib võrrelda... halastusseksiga," ei leia Jõks, et ka selline valik oleks hea. "Ma tahan elada sellises Eestis, kus seadusi ei saa osta."
Kui Jõks kõne lõpetab, siis saal plaksutab. Raudsep annab seejärel sõna Tiit Ojasoole.
21.51 Algab videolõik, kus Andres Mähar esineb katusel ja teatab, kes "kõik peavad persse minema". "Käi persse Keskerakond! Käige persse kõik maainimesed, kes annavad oma hääle Rüütlile ja süüdistavad Laari. Kõik võiks sinna käia, ka ajakirjanikud ja suhtekorraldajad ja Lasnamäe korterid ja käi persse see, et ma ei oska vene keelt ja ma ei oska sinuga suhelda. Käige persse kõik intellektuaalid! Käige persse kõik novelliraamatukirjanikud ja käige persse kõik maalijad! Käige persse noored, et tahate välismaale ära minna. Perssekukkund noored vitud raisk! Sa peaksid olema noor ja vihane! Sa oled samasugune nagu su isa ja ema! Sa tõstsid mähkmete käibemaksu 20%, aga ajalehtede oma jätsid 9% peale, kuigi ajalehtedes on sitta sada korda rohkem!" Saal plaksutab. Lõpuks saatis ka Mähar ennast sinna, kuhu oli soovitanud teistel minna, ning otselülitus Saku suurhalli katuselt sai läbi.
21.40 Teadlane Rein Einasto hakkab kõnet pidama. "On küsimus, kas me teeme selle uue erakonna, kas me teeme selle siin nüüd ja kohe või mitte? Selles on küsimus."
"Inimesi, kes ei ole praeguse poliitilise kultuuriga rahul, on vähemalt 100 000 ja et ka neil oleks altenatiiv. Igale poole ei saa ju üksikkandidaat Indrek Tarandit valida," räägib ta.
"Meie soovime Ühtset Eestit. Nüüd oleme siin tões ja vaimus sellel etendusel osalemas. Meile on seda näidatud, mis poliitikas on valesti. Tehkem siis nii, et olekski teisiti. Meid on siin üle 6000 korraga koos. Kui nüüd erakonna loomiseks on vaja 1000 allkirja, siis ainult üks kuuendik meie praegusest koosseisust on vaja. Ma olen täiesti veendunud - me saame need hääled kokku. Meil saab olema kõrgkultuurile vääriline poliitka. Sellepärast - SÜNDIGU SEE UUS ERAKOND SIIN JA PRAEGU!"
Raudsep: "Aitäh professor Einasto!"
Marika Vaarik: "Küsimus, kas täna sünnib erakond, on meil kõigil meelel ja kellel. Kuna ka meie oleme saanud kaasahaaravat vastukaja, siis Ühtne Eesti võiks olla tõesti erakond. Kas Ühtne Eesti võiks olla erakond, seda me ei otsusta tagatubades, vaid siin ja kohapeal! Me teeme seda demokraatlikult! Me kõik oleme siin normaalsed inimesed - pole midagi suuremat häda, kui meid valitsevad professionaalsed poliitikud. Et olla muusik, peab olema ekspert, aga et olla poliitik, peaksid sa olema normaalne inimene, kes juhindub heast tahtest, ei enamast! Demokraatia seisneb selles, kui inimesed on maksimaalselt kaasatud. Oluline on see, kui suur hulk inimesi saab olla valitud. Antiik-Kreekast pärit loteriimeetodit tunneb igaüks siin saalis!"
Lavale tuuakse lototron. kaheksa inimest valitakse juhatusse, publikul paluti otsida välja oma piletid. Sektor 107, rida 1 , koht 1 ja see oli Tambet Tuisk. Ja teine valitu oli Eva Klemets. Paraku hakkasid ka paljud publiku seast oma pileteid lootusrikkalt uurima.
Prints läheb lavale, tuima järjekindlusega jätkub "loosimine". "Palju õnne Ühtsele Eestile!" "Juhatus" istub laua taha maha.
21.37 Saali sigineb mingi meditatiivne hetk - tuled keeratakse hämaraks, inimesed vaatavad segaduses ringi - mis nüüd? Lae alt tulevad valgesse riietatud naisakrobaadid alla ja teevad trikke. Ka lavale on tekkinud kaks akrobaadineiut koos paarilistega. Tantsitakse hõljuvalt valged kleidid seljas.
21.31 Tambet Tuisk on asunud kõnet pidama ja räägib rahvuslikust rikkusest. Heidab ette looduskaitsjatele nende tegemisi. "Nirkidest ja mingitest taimedest hoolitakse rohkem kui inimestest! Meie maavarad peavad MEID rikkaks tegema!"
"Kas näete seda ruumi, mis siin on?" hüüab ta Saku suurhallis ringi vaadates. "Siia mahuksid ära kõik maailma tuumajäätmed! Mõelge, see makstakse kinni. 100 000 aastat makstaks meile, meie lastele tuumajäätmete hoiustamise eest."
21.11 Sergo Vares räägib rahast: "Raha on tõeliselt oluline - kuidas muidu hoolitseda vanemate eest, kasvatada laspi, ehitada kodusid või rajada ettevõtteid, kui RAHA ei ole? Muide, lugesin viimase kvartali majandusaruannet - RAHA tõesti ei ole... Jürgen Ligi hõikab, et meil on taas raha! Aga kus see raha on?"
"Edgar Savisaar lubas tõsta riigitöötajate palgad 25 000 kroonini. Minu ema on õpetaja, tema saab kätte 8000 ja ta on rahul. Sotsid tegelevad aga tagajärgedega - töötutega. AGA - kõik ütlevad, et raha ei ole. AGA RAHA ON. Meil on olemas meie kõigi raha!" jätkab Vares.
"Esimesena võtame riigipoolse kontrolli alla finantssektori. Esimene seadus, mille Ühtne Eesti vastu võtab, on seadus pankade üle. Võtame ette kõik laenulepingud. Kui me leiame, et sellele inimesele ei ole olnud põhjust raha anda, siis me KUSTUTAME selle laenu. Me ei KARISTA panka, me võtame ta vastutusele! Kõik eraisiku hoiused, mis ületavad mõistlikku piiri ehk 400 000 krooni, natsionaliseeritakse ja jagatakse ümber," selgitab Vares.
Ka on tal plaan üleliigseid kasumeid natsionaliseerida. "Ettevõtete kasum tuleb MEIE arvelt. Selle raha võtame MEIE nüüd tagasi!"
"On fakt, et meie ühiselt loodud vara osteti hindade eest, mis ei kannata kriitikat. Meid pügati, meile tehti tünga, meid kooriti, meid riisuti! Selge on see, et meilt võeti meie raha ära! Ja nüüd võtame me selle tagasi!" hõiskab Vares.
Kui rahateemaline loeng lõppeb, on taas laval seksikad tantsutüdrukud!
21.09 Raudsep alustab juttu, et on saabunud ettepanekuid kõnedeks. Raudsepp teeb selgeks, et ettepanekuid võib teha PÄRAST sõnavõtte. Ja kui üldse pärast aega saab, siis oleks see aeg 1 minutit.
20.52 Pärast Saluranna kõnet jätkub etendus muusikalise vahepealaga. Lenna Kuurmaa astub lavale ja hakkab laulma poliitilise sisuga laulu. Klaköörid ja noored on läinud vahekäikudesse, tantsivad ja plaksutavad. On ennast istujate vahele ära jaganud. "Eesti, Eesti, Eesti, meie käes on terve Eesti!" on Lenna laulu refrään. Laulu lõppedes plaksutab ka tavapublik.
20.49 Inga Salurand teeb ettekannet. Pateetilise olekuga alustab: "Eestlased, rasked ajad liidavad meid, panevad asju mõistma... Peame nüüd mõtlema, mida me tahame. Eestlased, meis on jonni! Meil on jonni! Eestlane küpsetab ISE oma leiva! Aga kelle leiba me praegu sööme? Eestlane laulab ISE oma laulu, aga kelle laulu me praegu laulame? Eestlane ehitab ISE oma maja, aga kelle majas me ise praegu elame? Eestlane on ISE oma saatuse sepp, aga kes on praegu meie saatuse sepp?"
Pärast kandvat pausi: "Eestlane on ISE oma saatuse sepp ja oma õnne valaja!"
Ja siis läheb Salurand üle vene keelele ja laob sarnase teksti uuesti sama intonatsiooniga ette.
20.43 Nüüd aga kutsutakse lavale noortekogu esimees, kes väidetavalt oma kõne ise kirjutanud. Klaköörid plaksutavad kõne lõppedes, teistel inimestel üsna ükskõik.
20.40 Liina Vahtrik peab kõne sotsiaalteemadel, peamiselt jutt emapalgast. "Mida tähendab emapalk? Kas see tähendab, et SINA kasvatad oma last hästi aga SINA mitte. Emapalk peaks olema 60 000 krooni, sest keegi ei saa öelda, et sina kasvatad om last hästi ja sina mitte. Sest kas SINA, rikas naine, ei armasta oma last vähem, kui SINA, vaene naine!"
Ja siis hakkas Vahtrik härda häälega laulma.
20.28 Alustab Tambet Tuisk: "Ma tänan, et te olete kõik siia tulnud, meil on vaja valida koosoleku juhataja. Kas olete nõus, et Gert Raudsep on koosoleku juhataja? Palun tõstke need lehed, mis teile sienemisel anti, üles."
Saalis tõstavad inimesed lehed - peamiselt klaköörid, aga publik ka. Ja valitaksegi Gert Raudsep koosoleku juhiks.
Raudsep hakkab erinevaid komisjone koostama.
Rasmus Kaljujärv: "Meid ootab töö! ME peame ennast ise aitama. me peame tööle hakkama. Miks ma tean, et see on võimalik? Meil on olemas veel esiemade ja esiisade kangus!"
"Kuid kas me teame, mida riik on teinud? Jah, teame - on läbi viidud koolitusprogrammid jne. Tallinna linnas me näeme iga päev inimesi, kelle töö on lastevankrite bussi tõstmine ja vanainimestele istekoha pakkumine. See ei ole töö, see on inimlik käitumine!"
Rahvas plaksutab. Kaljujärv nendib, et sellise töö eest raha maksmine solvab nii neid, kes selle eest raha saavad, kui neid, kes muidu ka nii käituvad.
20.26 Saalis on vaikus.
20.21 Nüüd räägib Prints erakonna esimehe saabumisest. Kui esimees saabub, süttivad lõkked ja ta on ümbritsetud noortest inimestest. Printsi nägu leemendab higist, kui ta kütab rahvast üles - trummipõrin, klaköörid plaksutavad.
Prints karjub juba nii segaselt, et sõnu ei ole võimalik eristada. Trummipõrin valjeneb, rahvas tagaridades ei plaksuta, kuid eespool juba elab osa publikust ka kaasa.
Prints karjub: "Tiit Ojasoooooooooooooo!" Ja siis saabub tulede vilkudes ja lippude lehvides pidulikult läbi keskmise vahekäigu Tiit Ojasoo.
Tema järel tulevad erakonna liikmed ja lehvitavad. Semper on riietatud korrektsesse valgesse kostüümi. Hetk on pidulik.
20.19 Jälle Rocki tantsutüdrukud kohal.
20.17 Publikut üritatakse mängima kaasata, kuid eriti ei võeta vedu. Peamiselt klaköörid. Palutakse hüüda lauseid nagu "Savisaar ei ole Laar!, "Pihl on sots!", "Villu ei ole süüdi!" jne.
20.13 Videoklipp jätkub ööklubis. Lenna Kuurmaa: "Mul on hea meel näha neid noori, nii palju noori. Mulle meeldib see noortekogu, kellel on tahet asju teha."
Jätkub peomeeleolu, klubis noored pidutsevad, pidu kogub tuure, tüdrukud tantsivad joogid käes. Pidu jätkub ka värvilises mullivannis. Noored tarbivad jooke, Rasmus Kaljujärv möirgab ja näitab muskleid.
Inga Salurand istub bikiinides saunas ja seletab noortele, et erakond on tore asi. Järgmine kaader on sellest, kuidas Ansipi pildi pihta lastakse ketšupit. Videolõik lõppeb.
19.59 Nüüd palutakse püsti tõusta klakööridel. Neid on üsna palju. Nüüd palutakse klakööridel huilata "Eesti, Eesti". Huilgavad.
Prints: "Klaköörideks on meil noored inimesed - noored jõuavad rohkem plaksutada. Ja kuna nad jõuavad rohkem, on erakonnal olemas ka noortekogud. Kuidas saada noori erakonda? Kinkige neile pilet ööklubisse - noored mäletavad õhtut öises Tallinnas nii nagu mäletab Lauri Vahtre keskaega."
Ja nüüd jällegi videolõik. Tambet Tuisk juhatab sisse kevadise koristuse - koristavad teeäärt.
19.58 Nüüd hakkab Prints rääkima, kuidas inimesi parteikongressidel jagatakse. "Inimesed jagatakse kahte leeri - koledateks ja ilusateks, kaamerale sobivaks. Pensionärid, invaliidid ja lõuna-eestlased ja need, kes tukkuma jäävad, paigutatakse tahapoole või kõrgele looži. Nad ei näe midagi ja neid ei näe keegi. Aga ilusad ja kenad inimesed paigutatakse ettepoole."
19.55 Prints jätkab. "Kas meil on siin inimesi Viljandist?" Jaak Allik võetakse ette. Teatakse tema istekohta ja uuritakse parteilist seotust.
Loeb terve rea parteisid ette. "Huvitav millest see tuleb, et kõik parteid, millega te seotud olete olnud, on kas keelatud või ära lagunenud?"
19.52 Laval taas Jaak Prints. Astub rahva sekka, uurib, kas inimesi on Tartust. Avaldab imestust, et kuidas intelligentses ülikoolilinnas valitakse pidevalt Reformierakonda - juba 13 aastat järjest! "Keda on Tartu poliitikasse andnud - Andrus Ansip, Margus Hanson, Laine Jänes. Väljavõte Laine Jänese blogist "Eile pettusin ma taas kord elus. Mitte ühtegi asja ei või usaldada, eile Stenbocki majas oli ukse peal silt "mehed", aga seal hoopis tualettruum!"
Samas stiilis räägib Prints ka Ilvesest ja Arnold Rüütlist anekdoote.
19.51 Järgmine videolõik sellest, kuidas Ühtse Eesti reisisaatja bussis tegutseb. Küsib näiteks, kas muusikasoove on.
19.46 Saali jooksid Rocki tantsutüdrukud. Jätkub valimiskool, kus räägitakse, kuidas korraldada suurkogu. "Peab olema väike saal, et kõik ära ei mahuks. Kõik peab olema sama lihtne kui Tarmo Männi maailmavaade."
Jaak Prints astub nüüd lavale.
19.34 Marika Vaarik: "Mis on riigimehelik mõtlemine, mis on riigimehelik käitumine?" Vaatab silmad üles ja mõtleb: "Kui sa näed, et tänaval lüüakse kellelegi kaikaga pähe ja sa ei teata, siis sa oled kuriteos kaasaosaline. Kui sa istud riigikogus ja tead, et su valmiskampaania läks maksma 200 000 miljonit, siis oled samamoodi kaassüüdlane."
Muide, pool tundi on nn etendusest ainult kino näidatud, ühtegi näitlejat ei ole veel "lavale" tulnud.
19.28 Tühjas saalis istuv ja mõtisklev Jaak Prints: "Kui sina ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika sinuga."
"Kui ajakirjandus kaob, kaob ka iseseisvus, pärast teete meedias ju Ühtse Eesti maatasa."
"Kui sa pole Keskerakonnas, siis Narvas matemaatikat ei õpeta. Kaks pluss kaks on Kalev Kallo. Kui laps sünnib, pead otsustama, kuhu parteisse ta panna."
19.25 Ene-Liis Semper: "Ootusärevus on suur. Oleme valmis. Meeskond on teinud suurt tööd. Kogu meie seltskond on väga rahul. Me ei uskunud, et vastukaja on nii intensiivne. Meid ei toeta ükski erakond. Suurärimehed on meile helistanud ja toetust avaldanud. Erakond? Ärme tõtta ajas ette, õhtu on veel pikk."
19.20 Propagandaekspert Agu Uudelepp: "Ühtne Eesti on hästi inimesi kõnetanud. Nende reklaamikampaania ajal hakkasid agentuurid mõtlema, et miks me nii ei tee ega mõtle. Kui pauku pole ja nalja ei saa, siis Karlsson nendega ei mängiks."
19.17 Intervjuu küsimustele vastab sotsioloog Juhan Kivirähk. Ühtne Eesti on positiivselt vastu võetud. Kui jätta kõrvale tänastes lehtedes ilminud poliitikute sõim. Kas partei tuleb? Kui seinal on püss, peab ka pauk tulema, arvab ta.
19.08 Intervjuu eesti keelt rääkiva mustanahalise mehega - tema suurimaks mureks on, et Eestis ei ole aristokraatiat.
Tambet Tuisk on ette võtnud Mikko Fritze, kes sööb pähkleid. Tuisk uurib, miks Fritze ikka veel Eestis on - ta pidi ju ära minema?
Mikko Fritze: "Eesti vahel on Euroopa, vahel ei ole. Liigume sinnapoole koos kultuuripealinnaga. Ühtse Eestiga viime Eesti Euroopasse," sõnab Fritze.
19.05 Saal on rahvast täis, väga üksikud vabad kohad on saadaval veel. Näha on palju poliitikuid, kuid päris parteide juhtfiguure pole siiski näha.
18.56 Kõik intervjuud on nn süsteemi mõnitamine - valida peaks saama need, kel IQ üle 100 jne. Peamiseks märklauaks on meie noorpoliitikud, kellest mõnda ikka väga otse jäljendatakse.
Praegu oli esimene suurem aplaus, keegi blondide lokkidega tütarlaps tutvustas ennast Haabersti noortekogu esimehena. Kiitis, et poliitik olla on tore. Saal naeris selle peale.
18.41 Tehakse ka nn "intervjuusid juhuslike inimestega." Tambet Tuisk tegi "intervjuu" emaga, kes tahtis emapalka 60 000 krooni. See pidavat olema ka Ühtse Eesti seisukoht.
Tuisk uuris, kuhu emad oma lapsed lasteaeda viivad, need väitsid, et eralasteaeda. Intervjuusid teeb ka Eva Klemets.
Saali koguneb rahvast. Suurel ekraanil näidatakse televisioonis olnud intervjuusid ning Ühtse Eesti YouTube'is olevaid valimiskooli klippe.
18.26 Samuti oli ohtralt märgata Ühtse Eesti särke kandvaid noori, kes jagavad suurkogu infovoldikuid, mille ühel küljel on "Eesti eest" sõnad ning teisel küljel "kandidaatide" reklaamfotod.
Puhkpilliansambel Popsid on suurhalli ette üles rivistunud ning kõlab muusika. Osa näitlejaid - nende seas näiteks Tiit Ojasoo ja Rasmus Kaljujärv - käib rahva seas ringi, surub neil kätt ja vestleb - nii nagu poliitikutel ikka suurkogude ajal kombeks.
