Meie, juhid, oleme alkoholi ja metanooli tõttu surnute surmas süüdi, rääkis Rüütel Pärnu Postimehele. “Me ei ole suutnud ühiskonda piisavalt ja ühtlaselt edasi viia. Oleme olnud ühelt poolt väga edukad, kuid teisalt pole suutnud vältida rahva muret ja raskusi. Muidugi ei tohi selles süüdistada igat poliitikut või valitsusjuhti,” lisas president.

“Olen ise poliitikuna aastaid ehk liiga palju vaikinud, sest olen Toompeal tunnetanud, et minu jõust jäi väheks, et viimastel aastatel oleks Eestis midagi teisiti tehtud. Inimesed ise pole alati süüdi, et on sattunud rasketesse olukordadesse. Küll on nad ise süüdi, et mure hetkelise uputamise nimel lähevad ja ostavad pudeli salaviinamüüja käest, teades, et see võib olla mürk,” rääkis Rüütel.

“Alkoholi peaks jooma kordades vähem. Oleme rahvana üks suuremaid alkoholijoojaid maailmas. Meie tarbimistase inimese kohta ületab igasugused füsioloogilised normid. Alkoholile jääb inimeste elus paratamatult oma koht, kuid see peaks olema sümboolne, rituaalne koht. Alkohol ei tohiks olla narkootikum, mille abil lülitatakse ennast reaalsest elust välja,” rääkis Rüütel.

“Käsu või üleskutse korras ei saavuta riik paraku midagi. Inimene joob palju alkoholi enamasti teatud psühholoogilistel või sotsiaalsetel põhjustel. Ühiskond peaks looma inimestele võimaluse ennast teostada, võimaluse täisväärtuslikuks eluks. Ja kes ka siis ei suuda, neid tuleb veel aidata,” rääkis Rüütel.

Rüütli sõnul tõstab ta ise klaasi väga sümboolselt. “Ja see on enamasti šampanjaklaas. Viinapitsi olen kätte võtnud haruharva. Töötan praegu väga suure pingega ja viinavõtmiseks ei jää aega,” rääkis ta.

Rüütel on kategooriliselt sellise arusaama vastu, et igas ühiskonnas, ka heaoluühiskonnas peabki teatud protsent rahvast ennast surnuks jooma, ära külmuma või üksteist surnuks pussitama. “Positiivses mõttes tooksin eeskujuks Põhjamaad, mis on suutnud väga rasketes tingimustes oma ühiskondi väga hästi korrastada. Seal ei ole arusaama, et hukkuma peab see, kes ei oska enda eest seista.”.