Alatalu: Obama kohtumine Ida-Euroopa liidritega on musklite mäng
"Minu arvates on see Ida-Euroopa presidentide ootamatu kokku kutsumine Prahas teatud mõttes vastukäik sellele aktiivsusele, mida Venemaa ilmutab Kariibi mere piirkonnas ehk Ameerika Ühendriikide külje all. Prahat tuleb vaadata kui Venemaa lähinaabrust, nii nagu seda on Kariibi mere piirkond Ameerika jaoks," ütles Alatalu Delfile.
Alatalu tuletas meelde, et kui 2008 augustis oli sõda Gruusias, siis juba kolm kuud hiljem oli Venemaa president Dmitri Medvedev Venezuelas ja Nicaraguas. "Ja siis sõitis sinna kohale ka Venemaa sõjalaevastik, üle hulga aja, alates teisest maailmasõjast läks Venemaa sõjalaev läks läbi Panama kanali. Ja loomulikult see oli see tegevus, mis ameeriklasi ärritas."
Alatalu arvates on omamoodi tunnuslik, kui Ameerika ja Venemaa sõlmivad kohtumise raames tuumarelvastuse piiramise kokkuleppe, kusjuures kumbki pool veel tõlgendab seda erinevalt. "Vene riigiduumast on juba öeldud, et seal ratifitseerimisel tehakse tõenäoliselt avaldus, et ei olda kõigega nõus," rääkis Alatalu.
"Vahetult enne seda käib jälle selline musklite mäng, milleks oli Putini uus reis eelmisel nädalal Venezuelasse, kus siis räägiti jällegi Venemaa relvade saatmisest, Venemaa osalusest uue naftamaardla kasutusele võtmisel. See kõik ju toimub ameeriklaste nina all," ütles Alatalu, kelle sõnul räägiti seal ka võimalusest, et Venemaa osaleb aatomielektrijaama rajamisel Venezuelas.
Eesti jaoks tähendab see Alatalu hinnangul toetuse avaldust Ida-Euroopale tervikuna. "Kui nüüd Ida-Euroopa riigid viimasel ajal on rääkinud, et paljud otsused sünnivad üle meie peade ja meiega ei arvestata, siis ma arvan, et kui aasta tagasi Obama Prahas rääkis eeskätt suurest probleemist tuumarelvastusest, siis sedapuhku ta annab niisuguse kindluse sõnumi Ida-Euroopa riikidele, et meie toetame teid kindlalt."
President Toomas Hendrik Ilves osaleb 8. aprillil Prahas toimuval kohtumisel, millest võtavad osa üheksa Ida-Euroopa riigi - Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Leedu, Läti, Eesti, Bulgaaria ja Rumeenia juhid ning Ameerika Ühendriikide president Barack Obama.
