Robert Antropovi sõnul tõdeti töörühmas, et allikakaitse vajab siiski Eestis seadusandlikku regulatsiooni. ’’Riigikogu peab eelnõud igal juhul edasi menetlema. Seepärast tegi töörühm ettepaneku justiitsministrile viia enne esimest lugemist eelnõusse muudatused, mis vähendaks ajakirjanike hirme,’’ lausus Antropov pressiesindaja teatel.

Antropovi sõnul tekitas vaidlust ka võlaõigusseaduse muutmine, mis puudutab mittevaralise kahju hüvitamise ja nn preventiivse trahvi suuruse määramist. ’’Otsustati muudatusettepanek selgemalt formuleerida ning täiendada selles osas ka eelnõu seletuskirja,’’ lisas Antropov.

Antropovi hinnangul tuleb täiendav debatt antud teemal ja muid võimalikke muudatusettepanekuid riigikogus esimese ja teise lugemise vahel. ’’Töö peab jätkuma seni, kuni kõik osapooled jõuavad nii tundlikus teemas kõiki pooli rahuldavale kokkuleppele. Unustada ei tohi ka kaitstavat allikat ennast,’’ ütles Antropov.

Lisaks justiitsministeeriumi esindajatele osales tänases õiguskomisjoni töörühmas Peeter Ernits Ajakirjanike Liidust, Urmas Loit Avaliku Sõna Nõukogust, Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa, Eesti Ajalehtede Liidu esindajana Tarmo Vahter, Baltic News Service’i Eesti peatoimetaja Anvar Samost ja Ringhäälingute Liidu esindajana Janek Luts.

Järgmine töörühma kohtumine toimub justiitsministeeriumis 1. aprillil, kus arutatakse eelnõu esimese lugemise teksti sõnastuse konkreetseid muudatusettepanekuid. 5. aprillil peab õiguskomisjon need muudatusettepanekud heaks kiitma. Allikakaitse seaduse eelnõu esimene lugemine toimub riigikogus 7. aprillil.