Linnar Priimägi: Eesti "savisaarestas" Ansip

Paljusid üllatas mullu oktoobris Keskerakonna mäekõrgune valimisvõit Tallinnas mitte-eesti elektoraadi toel. Mind kui propagandatehnikate õppejõudu huvitab eelkõige nonde valijate mõtlemine. Just emotsionaalne, kujundlik mõtlemine — sest valimisi ei võida mitte see, kes juhib informatsiooni, vaid see, kes juhib emotsioone (need on kaks erinevat juhtimisskeemi).

Iga sündmus on millegi tulemus. Eestivenelaste (vrd „baltisakslased“) sajandi sündmus oli pronkssõduri äraviimine 2007. aastal. See on ka eestieestlastel veel nii selgelt meeles, et pronkssõduri endisele kohale ei tohiks praegusel lumerohkel ajal lumememmegi püsti panna – kohe oleksid riigiorganid jaol. Mis siis veel rääkida venelaste mälust!

Pronkssõdur oli sõjamonument. Millised seosed tekivad vene keele kasutajal „sõjaga“, milline on „sõja“ kontsept?

Vene Keele Instituudis keelepsühholoog Aleksei Leontjevi toimetusel väljaantud „Vene keele assotsiatsiooninormide sõnastik“ pärineb aastast 1977, kui Eesti NSVs algas venestamiskampaania, ja fikseerib niisiis mõtlemise „ideoloogilisel eesliinil“. Seal on stiimulsõnale „sõda“ antud vastuseks 56 korral „rahu“, 11 korral „õud“, 9 korral „Isamaasõda“, 7 korral „hirmus“, 6 korral „pole vaja“, „kohutav“, 4 korral „rahvasõda“, „julm“, „häving“, „hävitav“, „surm“ jne. Piisaku kümmekonnast sagedasimast seosest!

Mida need ütlevad pronkssõduri kohta? Et pronkssõdur on niisuguse teadvusega inimesele rahuvalvur, kes maagilise kujuna hoiab ära sõjaõuduste kordumise. Pronkssõduri mahavõtt oli maagilise emotsionaalse kaitse mahavõtt, inimeste paigutus hävinguvõimaluse valda, turvatunde rööv.

Pronkssõdur seisis Tõnismäel kui venekeelse elanikkonna sümboolne turvamees. Kui ta minema viidi, siis pidi keegi selle sümboolse ülesande üle võtma, aga selleks ei saanud muidugi mitte olla Andrus Ansip. Venekeelse elanikkonna sümboolseks turvameheks sai ning on endiselt Edgar Savisaar.

Mart Helme, kes räägib Eesti „savisaarestamisest“ Moskva algatusel, ei jaga matsu. Eesti „savisaarestas“ Andrus Ansip.

Propagandatehnikate õppejõuna küsin ma: mis nüüd edasi?