Maailma TOP 2009: kas Obama tõi muutuse?
• Ametisse astus esimene mustanahaline USA president Barack Obama
48-aastane Barack Obama vannutati 20. jaanuaril 2009 USA 44. presidendiks. Uuel presidendil tuli kohe hakata võitlema majanduskriisi tagajärgedega — 17. jaanuaril kirjutas Obama alla 787 miljardi dollarilisele majanduse abipaketile. Sisepoliitikas on Obama tegelnud tervishoiureformi läbisurumisega. Välispoliitikas on Obama üritanud end distantseerida eelkäijast George W. Bushist, teatades kohe vägede väljatoomisest Iraagist ja püüdes siluda suhteid moslemitega. Obama on püüdnud parandada suhteid ka Venemaa ja Hiinaga. Hoolimata sellest, et Obama on kaks korda USA vägede hulka Afganistanis suurendanud, otsustas Nobeli komitee anda Obamale 2009. aasta Nobeli rahupreemia.
• Sõda Afganistanis jätkub
Veebruari keskel teatas USA 17 000 uue sõjaväelase saatmisest Afganistani, kuigi kindral David McKiernan oli nõudnud 30 000 lisasõdurit. Septembris avaldas telekanal NBC USA kindral Stanley McChrystali salajase hinnangu, mille kohaselt peaks eduka Talibani-vastase võitluse tarvis Afganistani tooma 500 000 sõdurit, kes peaksid sõda viis aastat. Augustis peetud presidendivalimistel valiti võltsimissüüdistuste saatel teiseks ametiajaks presidendiks korruptsioonikahtlustega Hamid Karzai. 1. detsembril teatas USA president Barack Obama veel 30 000 sõjaväelase Afganistani saatmisest. Sõjal ei näi lõppu tulevat.
• Iraani tuumaprogramm ja valitsusevastased rahutused
Iraan on kogu aasta jooksul jätkanud tuumarelva arendamist, kuigi Iraani enese väitel on riigi tuumaprogramm rahuotstarbeline. Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri IAEA andmetel ehitab Iraan teist uraanirikastamistehast. Iraanile on pakutud võimalust rikastada uraani Venemaal või Prantsusmaal, kuid vastust sellele pole tulnud. Mõnedel andmetel võib Iraan tuumarelva omandada juba 2011. aastaks. USA otsib rahvusvahelist toetust Iraani-vastaste sanktsioonide kehtestamiseks.
Pärast presidendivalimisi, mille võitjaks kuulutati ametis olev president Mahmud Ahmadinejad, puhkesid 13. juunil Iraani pealinnas rahvarahutused, mis suruti võimude poolt julmalt maha. Meeleavaldused on jätkunud kuni aasta lõpuni ja nendega kaasnevas vägivallas on tõenäoliselt hukkunud kümneid inimesi.
• Valiti uus Euroopa parlament, Euroopa Liidu Lissaboni lepe astus jõusse, presidendiks sai Herman Van Rompuy.
7. juunil valiti uus Euroopa parlamendi koosseis. Euroopa Liidu Lissaboni reformilepe astus jõusse 1. detsembril 2009. Selle ratifitseerimiseks tuli kõigepealt korraldada Iirimaal kordusreferendum, sest esimesel referendumil olid iirlased lepingu tagasi lükanud. Teisel katsel andsid nad siiski oma jah-sõna. Suurimaks takistuseks osutus aga Tšehhi euroskeptikust president Václav Klaus, kes seadis Lissaboni leppe ratifitseerimisele lisatingimusi. Lõpuks murdus ka tema ja kirjutas leppele alla. 19. novembril määrati Euroopa ülemkogu presidendiks endine Belgia peaminister Herman Van Rompuy ja välispoliitiliseks esindajaks Suurbritannia esindaja Catherine Ashton.
• Venemaa süüdistab Balti riike, Ukrainat ja teisi ajaloovõltsimises ja natsismi ülistamises. Venemaal tõuseb taas aga üha rohkem ausse diktaator Jossif Stalin.
2009. aasta mais lõi Venemaa president Dmitri Medvedev ajaloovõltsimise ja Venemaa huvide kahjustamise vastase võitluse komisjoni. Samuti võeti vastu seadus, mille kohaselt võib Venemaa seisukohalt valesti ajalugu tõlgendavaid inimesi vastutusele võtta. Samal ajal peetakse Jossif Stalini tegevust Teise maailmasõja ajal üha positiivsemaks ja teda peetakse Vene suurriigi loojaks, vaadates inimsusevastastele kuritegudele läbi sõrmede või neid lausa õigustades.
• Kaubalaeva Arctic Sea väidetav kaaperdamine
Kaubalaev Arctic Sea jäi juuli lõpus teel Soomest Alžeeriasse kadunuks. 24. juulil tulid Rootsi rannikul venelastest meeskonnaga ja puidulastiga laeva pardale väidetavalt kaaperdajad, kelle hulgas oli Venemaa, Läti ja Eesti kodanikke. Intsidendist ei teatatud kohe ja side laevaga kadus 30. juulil. 14. augustiks polnud alus sihtpunkti Alžeerias jõudnud ja ta avastati hoopis Cabo Verde lähedal. 17. augustil hõivas laeva Vene merevägi. Spekulatsioonide kohaselt võis laev viia Vene relvalasti Iraani ja selle tee takistas Iisrael. 29. oktoobril pukseeriti Arctic Sea lõpuks Malta Valletta sadamasse.
• Põhja-Korea tuumaprogramm ja isevalitseja Kim Jong Ili väidetav surmatõbi
2009. aasta aprillis ilmusid välja raportid, mille kohaselt on Põhja-Koreast saanud täiemõõtmeline tuumariik, mida kinnitas ka IAEA peadirektor Mohamed El Baradei. 25. mail viis Põhja-Korea läbi tuumakatsetuse, mida peetakse 4,7 magnituudise maavärina põhjustajaks. 5. aprillil korraldas Põhja-Korea ebaõnnestunud kaugmaaraketi katsetuse. Samuti on kommunistlik riik katsetanud mitmeid lühimaarakette. Nii ÜRO kui USA on kehtestanud Põhja-Korea vastu mitmesuguseid sanktsioone.
Juba 2008. aastal hakkasid levima teated Põhja-Korea isevalitseja Kim Jong Ili haiguse kohta. Kimi polnud mitmeid kuid avalikkuse ees näha ja väideti, et tal on olnud ajurabandus ning mõnede teadete kohaselt oli koguni surnud. 2009. aasta aprillis avaldati lõpuks video, milles Kim külastab tehaseid ja muid paiku 2008. aasta novembris ja detsembris. 2009. aasta juulis teatati, et Kimil võib olla pankreasevähk. Sellega seoses tekkisid ka kuulujutud Kimi arvatava järeltulija kohta. Selleks on pakutud tema nooremat poega Kim Jong Uni.
• Seagripp
Esimesed teated seagripi ehk H1N1 gripitüve kohta tulid aprillis Mehhikost Veracruzist. Mehhiko valitsus sulges suurema osa pealinna México avalikest asutustest, et ära hoida haiguse levikut. Sellest hoolimata levis viirus üle maailma ja maailma tervishoiuorganisatsioon WHO kuulutas juunis välja pandeemia. Praeguseks on haigestunuid üle maailma üle 600 000 ja surnuid ligi 9000.
• Ohvriterohked lennuõnnetused
Kuigi aasta algas imetabase juhtumiga, kus piloot suutis kokkupõrkes linnuga seiskunud mootoritega US Airwaysi Airbus A320 New Yorgis Hudsoni jõele maandada ja inimohvreid vältida, oli ülejäänud aasta üsna sünge. 12. veebruaril kukkus USA New Yorgi osariigis Clarence’is alla Colgan Airi Bombardier Dash 8 Q400, hukkus 50 inimest. 1. juunil kukkus Atlandi ookeani Air France’i Airbus A330-200, hukkus 228 inimest. 30. juunil kukkus India ookeani Yemenia Airbus A310-300, hukkus 152 inimest, ainukesena pääses 12-aastane tüdruk. 15. juulil kukkus Iraanis Qazvinis alla Caspian Airlinesi Tu-154, hukkus 168 inimest.
• Itaalia peaministri Silvio Berlusconi skandaalid
Silvio Berlusconiga seotud skandaalid said alguse Barack Obama USA presidendiks valimisega. Itaalia peaminister kiitis nimelt mustanahalise presidendi „päevitust”. Pärast L’Aquila maavärinat lohutas Berlusconi kodu kaotanuid sellega, et viimased võiksid võtta telkides elamist kui „nädalalõppu matkal”. Euroopa parlamendi valimistele läks Berlusconi tervest reast noortest ja kogenematutest naistest koosneva nimekirjaga. Kui selgus, et Berlusconil on olnud lähedane suhe 18-aastase pesumodelli Noemi Letiziaga, andis tema naine lahutuse sisse. Eliitprostituut Patrizia D’Addario on aga paljastanud, kuidas Berlusconi temalt teenuseid ostis. Berlusconit on seostatud ka Itaalia maffiategelastega. 13. detsembril viskas aga vaimuhaige Massimo Tartaglia Berlusconile näkku Milano toomkiriku kujulise suveniiri, mille tagajärjel murdus peaministri ninaluu ja kaks hammast.
