Obamale otsustati rahupreemia anda oktoobris tema „erakordsete pingutuste eest rahvusvahelise diplomaatia ja koostöö tugevdamisel”, vahendab BBC News.

Kriitikud on väitnud, et ei ole sobiv anda Nobeli rahupreemia sellise riigi vägede ülemjuhatajale, mis on seotud konfliktidega Iraagis ja Afganistanis.

„Võrreldes mõnede ajaloo hiiglastega, kes on selle preemia saanud, on minu saavutused väikesed,” alustas Obama oma kõnet ja tunnistas, et ei vaidle vastu nendele, kes ütlevad, et paljud eelmised laureaadid on selle au palju rohkem ära teeninud kui tema.

Kaitstes oma otsust saata Afganistani lisavägesid, ütles Obama, et on aegu, kui riigid, kas üksi või koos tegutsedes, leiavad jõu kasutamise mitte ainult vajaliku, vaid ka moraalselt õigustatud olevat.

„Vägivallatu liikumine ei oleks suutnud peatada Hitleri armeesid,” rääkis Obama. „Läbirääkimised ei suuda veenda al-Qaida juhte relvi maha panema.”

USA president tegi pärast hommikul Oslosse saabumist sissekande Nobeli preemia laureaatide raamatusse. Obamat on aga kritiseeritud selle eest, et ta ei osale lõunal Norra kuninga ja kuningannaga ning peatub Oslos vaid ühe päeva, kuigi Nobeli preemia tseremooniad kestavad tavaliselt kolm päeva.

Preemia üleandmispaiga, Oslo raekoja ette kogunes sõjavastaseid meeleavaldajaid, kes arvasid, et Obama ei ole mingi rahuaktivist.