Vene poliitik pakub Soomele suuvoodri rolli
„Soomel on pikad ja tugevad traditsioonid Euroopa julgeoleku kindlustamises. Seetõttu oleks Helsingi tippkohtumisele oivaline võõrustaja,” ütles Klimov YLE Uutiste vahendusel.
Klimovi sõnul võiks uut transatlantilist kokkulepet kutsuda näiteks nimega Helsingi 2. Nii võiks Soome jätkata traditsioone, mis algasid 34 aastat tagasi Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisega.
Klimovi sõnadele annab kaalu see, et ta kuulub Venemaal niinimetatud ametliku liini esindajate hulka. Riigiduuma väliskomitee aseesimees on ka Ühtse Venemaa parlamendifraktsiooni aseesimees ning partei välispoliitikat kujundava komitee liige.
Klimov usub, et Soomel võiks olla ka poliitiline roll Venemaa algatuse edasiarendamises, sest Soome ei kuulu NATO-sse, kuid on Euroopa Liidu liige.
„Kui Venemaa teeb julgeolekupoliitilisi algatusi, suhtutakse neisse umbusklikult ja üritatakse otsida erinevaid varjatud tagamõtteid. Seetõttu oleks Soome protsessile hea vahendaja,” ütles Klimov.
Klimov andis mõista, et Venemaal on suur usaldus Soome vastu just sellepärast, et Soome on sõjaliselt neutraalne riik. Kui Soome astuks NATO liikmeks, olukord muutuks.
Kui Venemaa välja pakutud uus julgeolekulepe teoks saaks, on Venemaal selle tarbeks juba välja töötatud ka tööjaotus sellest kinnipidamise üle järelevalve teostamiseks.
Helsingis töötaks keskus, kus jälgitaks rahvusvahelistest seadustest kinnipidamist. Genfis teostataks järelevalvet relvastuse üle, Belgradis lahendataks piirkondlikke konflikte ning Pariisis ja Berliinis töötataks välja selliseid lepinguid, millega võiks suurendada Euroopa riikide vastastikust sõltuvust.
