MRP õigustühistamisest on möödas 20 aastat

Tallinnas toimub täna ja homme Eesti Välispoliitika Instituudi rahvusvaheline konverents „Aus ajalugu – alus demokraatiale“, mis tähistab 20 aasta möödumist Molotov-Ribbentropi pakti õigustühiseks kuulutamisest.

Konverents käsitleb Venemaa ja Euroopa ühtse ajalookäsitluse võimalikkust ning selle avab riigikogu esimees Ene Ergma.

Konverentsil vaadeldakse ajaloo tajumise mõju riikidevahelistele suhetele, meenutades võtmetähtsusega episoodi NSVL avalikustamisperioodist, mil ausa hinnangu andmine Molotov-Ribbentropi paktile osutus väljakutseks Venemaa tärkavale demokraatiale.

Diskussioonides astuvad üles akadeemikud, poliitikud ja diplomaadid Saksamaalt, Poolast, Soomest, Leedust, Eestist, Ukrainast ja Venemaalt. Esinejate seas on akadeemik Endel Lippmaa ja glasnosti-aegse avaliku diskussiooni algatanud ajakirja Ogonyok tollane peatoimetaja Vitaly Korotich. Mõlemad osalesid 1989. aastal rahvasaadikute kongressil, mis tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ning kuulutas Molotov-Ribbentropi pakti õigustühiseks.

Esinejate hulgas on ka Jan Lipinsky Marburgi Herderi Instituudist, Anna Sevortian Moskva Andrei Sahharovi Keskusest, Arto Luukkanen Helsingi Ülikoolist ning riigikogu liige Igor Gräzin, õigusekspert Heiki Lindpere, ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho jt.

23. augustil 1939. aastal sõlmisid NSV Liit ja Saksamaa mittekallaletungi lepingu, mida tuntakse ka lepingule alla kirjutanud välisministrite Vjatšeslav Molotovi ja Joachim von Ribbentropi järgi Molotovi-Ribbentropi paktina (MRP). Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotasid Kesk- ja Ida-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks ning lubasid Nõukogude Liidul Balti riigid okupeerida.