Vaid iga kolmas omavalitsus soovib ühineda

Haldusterritoriaalses reformis kavatseb kindlalt osaleda üksnes 72 omavalitsust 247st, see saab tõenäoliselt aluseks võimuliidus sündivale kompromissile minna edasi omavalitsuste vabatahtliku liitumisega.

Varem kavandatud sundliitmise kohta jääb tähtaeg määramata, sõnastasid haldusreformi kompromisslahenduse tüliküsimuste lahendamise komisjonis osalevad kuus valitsusliitlast. Postimehe andmeil jääks valitsusele vaid ülesanne toetada neid omavalitsusi, kes ise ühinemise kasulikkust mõistavad.

Kompromissi töötas oktoobri keskel loodud lepituskomisjon välja ühe osana 13 küsimuse paketist, mis sisaldab võimuliidu kõige põhimõttelisemaid omavahelisi tüliprobleeme. Komisjoni kuuluvad Jürgen Ligi ja Meelis Atonen (Reformierakond), Marju Lauristin ja Mihkel Pärnoja (Mõõdukad) ning Tiit Sinissaar ja Andres Herkel (Isamaaliit).

Ametlikult võimuliit neid kokkuleppeid ega isegi tüliküsimuste sisu ei avalda. Lepituskomisjoni otsus pole ka vormilt koalitsiooni osapooltele veel siduv. Lõplikult saab haldusreformi saatus ilmselt selgeks 13. novembril, kui haldusterritoriaalset reformi arutab valitsuse õhtune kabinetiistung.

Lepituskomisjoni kompromissi põhjal reformis kujunev seos tähendab, et võimuliit ei kavatse end edaspidi siduda lubadustega isegi 2005. aastaks jõulist territoriaalreformi teostada.

Siseministeerium jätkab praegu haldusterritoriaalse reformi ettevalmistavat tööd vastavalt plaanidele, ütles siseministeeriumi regionaalküsimuste asekantsler Deiw Rahumägi. Ministeerium on teinud kokkuvõtted 15. oktoobriks maavanematele laekunud omavalitsuste seisukohtadest ning andnud need edasi valitsusele.

72 omavalitsust on nõus liitumisläbirääkimisi jätkama, ütles Rahumägi. Lisaks neile omavalitsustele, kes on nõus kohe tegevust edasi arutama, leidub hulk omavalitsusi, kes ütlevad selgelt ei, kuid pole sellele mingit majanduslikku põhjendust lisanud. Osa omavalitsusi esitab tingimusi või küsimusi, millele nad tahaksid enne lõplikku otsust veel vastust saada.