59% Eesti venelastest peab end diskrimineerituks

Euroopa Liidu põhiõiguste agentuuri poolt kõigis liikmesriikides läbi viidud uurimuses küsiti vähemusrahvuste arvamust nende diskrimineerimise kohta. Eesti venelastest peab enese õigusi piiratuks 59 protsenti.

Vastajatel paluti hinnata, kas nad peavad enese diskrimineerimist väga levinuks, küllaltki levinuks, küllaltki harvaks, väga harvaks või olematuks.

Kokku uuriti 45 rahvusrühma erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides. Kõige diskrimineeritumana tunnevad ennast Itaalia põhja-aafriklased (94 protsenti), kellele järgnevad Ungari mustlased (90 protsenti). Üle 80 protsendi vastanutest pidas end diskrimineerituks ka Prantsusmaa põhja-aafriklaste, Prantsusmaa mustade aafriklaste ning Tšehhi ja Slovakkia mustlaste hulgas.

Venelaste hinnangut enese diskrimineerimise kohta küsiti neljas riigis – Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Konkurentsitult kõige suuremat diskrimineerimist kogesid Eesti venelased (59 protsenti). Üllatuslikult järgnevad Soome venelased (28 protsenti). Läti venelastest peavad end diskrimineerituks 25 protsenti ja Leedu venelastest vaid 12 protsenti, mis oli küsitletud rahvusrühmadest üldse kõige väiksem tulemus.

Küsiti ka seda, kas teatakse organisatsioone, kust diskrimineerimise vastu abi leida. 91 protsenti Eesti venelastest ühtegi sellist organisatsiooni nimetada ei osanud.

Küsitletud venelased olid Eestis pärit Tallinnast, Lätis Riiast ja Daugavpilsist, Leedus Vilniusest ja Visaginasest ning Soomes Helsingi piirkonnast.

Rahvastikuministri nõunik Aarne Veedla selgitas Delfile, et Euroopa Liidu põhiõiguste ameti RAXEN infovõrgu rahvuslik fookusgrupp Eestis on Inimõiguste Teabekeskus.

Teabekeskuse eesmärgiks on RAXENi varustamine infoga rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi fenomenidest Eestis. Inimõiguste Teabekeskuse juhti Aleksei Semjonit peab kaitsepolitsei aga Vene Föderatsiooni saatkonna Eestis kontaktisikuks, lisas Veedla.