Gorbatšov väitis intervjuus Associated Pressile, et soovis kommunismi parandada, mitte seda hävitada. Ida-Euroopal tahtis ta lasta minna oma teed, kuid lootis, et Nõukogude Liidu vabariigid jäävad kokku.

„Ma olin liidu lagunemise resoluutne oponent,” ütles Gorbatšov, kes pidi võimust loobuma 25. detsembril 1991, kui riik, mida ta juhtis, lakkas eksisteerimast. Endiselt hellitab ta lootust, et Ukraina, Kasahstan ja Valgevene ühinevad Venemaaga, et luua uus liit.

Ülemaailmne majanduskriis on Gorbatšovi arvates osalt Lääne liigse ülbuse tulemus. Gorbatšov leiab, et maailm peaks püüdlema segasüsteemi poole, mis ühendaks endas kapitalistliku süsteemi kogemused, nagu konkurentsivõime, ning sotsialismi parimad omadused, nagu sotsiaalne turvavõrgustik.

Karmide sõnadega kritiseeris Gorbatšov praegust Venemaa juhtkonda, eriti parteid Ühtne Venemaa, millest peaminister Vladimir Putin on loonud ülitsentraliseeritud – kuigi populaarse – võimustruktuuri poliitilise teerulli.

„Ma kritiseerin Ühtset Venemaad palju ja ma teen seda otse,” ütles viimane Nõukogude Liidu juht. „See on bürokraatide partei ja halvim versioon NLKP-st (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei). Mis puutub meie parlamenti, siis ei saa ma öelda, et see oleks vaba, ning ka meie kohtusüsteem ei vasta täielikult konstitutsioonis ettenähtule.”