A-viirushepatiiti nakatumise võimalus Lätis on hetkel üsna suur. Läti Rahva Tervise Agentuuri (SVA) andmetel on käesoleval aasta veebruaris Lätis registreeritud 505 A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist 334 Riias ja 62 Riia rajoonis.

Reisijate meeliskohas Jurmalas on tänavu kinnitatud juba kaheksa A-hepatiidi juhtu.

Haigestunutest 363 on täiskasvanud ja 142 lapsed. Kui A-viirushepatiidi puhangu alguses möödunud aastal domineerisid haigestunute seas täiskasvanud, siis viimasel ajal on tõusnud just laste osakaal.

Aasta algusest on Lätis registreeritud kaheksa üle viie haigusjuhuga rühmaviisilist haigestumist, kus haigestunute üldarvuks kujunes 53. Neist ühel juhul toimus nakatumine saastunud toidu tarbimisel ja kahel juhul õppeasutustes.

Mis on A-viirushepatiit?

A-viirushepatiit on maksapõletik, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Haigust esineb kogu maailmas, kõige enam arengumaades, kus hügieen on puudulik. Veega levivat nakkust põhjustab eelkõige puudulik kanalisatsioon ja veevarustus.

Nakkusallikaks on haige inimene. Nakatumine toimub otsesel või kaudsel kokkupuutel haigega, tema väljaheidetega, saastunud esemetega, saastunud vee ja toiduainetega. Eelnevatel aastatel on mitmetes riikides sagenenud haigestumine A-viirushepatiiti narkomaanide seas (näiteks Norras, Rootsis, Soomes, Tšehhis).

Haiguse peiteperiood kestab 15 – 50, keskmiselt 30 päeva. Haigusele on iseloomulikud väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.

A-viirushepatiit on vaktsiin-välditav nakkushaigus, mida saab ennetada vaktsineerimise teel.