Sigala ehitus hirmutab kohalikke

Raplamaal asuvas Raikküla Farmeri sigalas on kavas sel suvel alustada rekonstrueerimistöid, mis tõhustaksid tootmist ja tooksid suurfarmi kärssninasid juurde. Sigala kavatsus tekitab vallarahvas vaidlusi — muutuste hirm teeb inimesed murelikuks.

Raikküla Farmeri klubi saali on teisipäeva pärastlõunal kogunenud veidi üle saja asjahuvilise. Kogu klubihoone on säilitanud nõukogudeaegse välimuse ja saali määrdunud toolidel istuvad enamasti keskealised või vanemad inimesed, kes on ilmselt elanud sigala naabruses aastaid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Seega ei pane vist ühtki kohaletulnut imestama saalis heljuv kerge, kuid kirbe sealaudalõhn.

Saalis istutakse vaikselt ja väärikalt, sest kõne all on ometi kodukoha tulevik: vaja on anda oma hinnang keskkonnamõju strateegilisele hindamisele, et selguks, kas sigala sobib naabriks külakogukonnale ja muinsuskaitsealusele mõisale.

Üks hallipäine proua tõuseb püsti ja räägib: tema on elanud sigala naabruses kogu aeg ega näe põhjust, miks ei peaks seda rekonstrueerima. Mis puutub sellesse, et suur sigala võib ära peletada Raikküla mõisa kavandatava kõrtsi külastajaskonna, siis — kui sigala vallas töökohti ei paku, kust on siis vallarahval raha trahteris maiustada?

Ja pealegi, kui eelistada kõrtsi sigalale, siis peaks kavandatav söögikoht ju õigluse mõttes üksnes taimetoitu pakkuma. Sõnavõttu tervitatakse vaikse, kuid kindlameelse aplausiga.

Esineb ka vastuargumente. Sõna võtab nooremas keskeas naine, kellele valmistab muret, et lehkava sigala tõttu langeks tema kinnisvara väärtus. Kes kompenseerib hinnavahe, küsib ta.

Raikküla Farmeri sigala rekonstrueerimise arendajat AS-i Ekseko esindav keskkonnaspetsialist Terje Küla nendib, et sellist vastust tal varrukast võtta pole. Kui peaks tulema konkreetseid nõudeid, siis vaatame edasi, lubab ta. Karmel Jõesoo Raikküla Mõisa MTÜ-st aga usub, sigala arendamine hävitaks mõisa.

Jõesoo on kirjutanud sigala rekonstrueerimise keelamist paluvaid avaldusi nii kohalikku vallavalitsusse, maavalitsusse kui ka muinsuskaitseametisse, kuna kardab, et sigala laiendamise teoks saamine rikuks mõisa turismiväärtuse.

Eilne keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene avalik arutelu sai läbi poolteise tunniga. „Nii rahulikku arutelu pole ammu olnud,” muheles AS-i Ekseko tehnikadirektor Hindrel Smidt. Temaga sama meelt oli keskkonnaspetsialist Terje Küla, kes nentis, et igal juhul on sigalate arendamise puhul tavaliselt inimeste hirmud algul suuremad, kui asi väärt on.

Seekordse aruteluga ei saanud siiski kindlasti kõik hirmud vaigistatud ja Raikküla sigala rekonstrueerimise plaanile algatatud keskkonnamõju strateegilise hindamise järgmine arutelu toimub paari kuu pärast.

Kui kõik korda läheb ja sigala arendusplaaniga jäävad nõusse nii kohalikud elanikud, vald kui ka keskkonnaamet, siis saab AS Raikküla Farmer suve lõpu poole ehitusega pihta hakata.

Sigala arendajate kinnitusel muudab rekonstrueerimine kõik farmiga seotu üksnes paremaks, kuid nemadki möönavad, et sigala haisu päriselt ära võtta ei saa. „Sõnniku laotamise ajal üks nädal sügisel ja üks nädal kevadel on lõhna ikka tunda,” nentis Ekseko keskkonnajuht Terje Küla.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines