Taskuvargad jäävad karistuseta
“Minu arvates kuulub musta huumori kilda, et taskuvarastele määratakse kohtus rahatrahv, mille äramaksmiseks lähevad nad uuesti tänavale varastama,” lausus Eesti Päevalehele taskuvaraste püüdmisega tegelev Tallinna kesklinna politseiinspektor Märt Kõrgmaa.
Tema sõnul jääb taolistest karistustest mulje, et taskuvarastele antakse ajend uuesti proovida, et järsku õnnestub teisel korral varastamine paremini.
Kõrgmaa hinnangul ei pea kohtud taskuvargusi tähtsaks, kuna tegu ei ole raske kuriteoga ning kahjusumma ulatub tavaliselt paarisaja kroonini. “Minu praktika jooksul on kinni läinud väga vähesed taskuvargad, näiteks üks sai viiekuulise vanglakaristuse alles viiendal tabamiskorral,” ütles Kõrgmaa.
Kõrgmaa sõnul on tabatud taskuvaraste hulk tunduvalt suurem, kuid paljud neist ei jõua kohtu ette, kuna pole piisavalt asitõendeid neile karistuse määramiseks. “Paar aastat tagasi tõendasime ühe vargusjuhtumi ainult tänu sellele ära, et Iisraelist pärit isik oli saanud valuutat vahetades tõendi rahatähtede numbritega,” meenutas Kõrgmaa. “Tänu Iisraeli panga õiendile saime vargad kohtu ette saata, kuid lõpuks pääsesid nad vaid rahatrahviga.”
Kesklinna politsei juhtivinspektor Hannes Järvine lausus, et taskuvaraste süüdimõistmiseks peab tõendite hulk olema küllaltki suur. “Maksimumkaristust ei rakendata ilmselt juba seetõttu, et vanglad on Eestis niigi ülekoormatud,” sõnas ta.
Tallinna linnakohtu esimees Helve Särgava ütles, et kohus ei käsitle taskuvargusi kergemalt kui näiteks korteri- või autovargusi. “Kindlasti ei ole me taskuvaraste suhtes leebemad, kuid selge on see, et tihti on varastatud summa väga väike,” lausus Särgava. “Kui on päris korralikus summas määratud rahatrahv, siis riigi seisukohalt ei ole see halb karistus, sest kui ta kergekäeliselt vanglasse saata, siis nii mina, teie kui ka see, kellelt ta varastas, peame hakkama teda ülal pidama.”
