Rii­k la­seb maa­poo­di­del hääbu­da

Põhja­maa­del on maa­kau­ban­du­se toe­ta­mi­sest kol­mekümneaas­ta­ne ko­ge­mus, väi­ke­kaup­lu­si on asu­nud kaits­ma ka eu­ro­par­la­ment. Ent Ees­ti küla­pil­di la­hu­ta­ma­tu osa on ta­ba­lu­ku ja kin­nilöö­dud aken­de­ga poe­hoo­ne.

Küla­des on kok­ku loe­tud nii me­si­las­pe­red, küüli­kud kui ka kit­sed, kuid üks­ki amet­kond ei tea küla­poo­di­de ar­vu. Ome­ti elab maal 453 000 ini­mest.

Ühek­sakümnen­da­te al­gul oli Ees­tis tu­hat­kond maa­poo­di, mil­lest 2005. aas­taks jäi jä­re­le 400. “2005–2006 su­le­ti 192 väi­ke­kaup­lust nii lin­nas kui ka maal,” kir­ju­tab Tii­na Rauk maa­kau­ban­du­se ala­ses ma­gist­ritöös.

Tä­na­vu on su­le­tud paarküm-mend küla­poo­di, sa­ma pal­ju kaup­me­hi peab sul­ge­misp­laa­ne. Mu­red on kõik­jal sa­mad: toot­jad ja hul­gi­laod müüvad nei­le kau­pa kal­li­malt kui suurk­lien­ti­de­le, aga ko­ha­li­ku too­dan­gu müüki ta­kis­ta­vad eu­ronõuded. Küla­rah­vas ee­lis­tab sõna­des oma kaup­meest, aga teeb os­tud lin­na­mar­ke­ti­tes.

Rõuges su­le­tud K-Kes­ku­se oma­nik Sir­je Kõiv ütles, et pi­das poo­di 13 aas­tat puh­ku­se­ta ega jõud­nud ebavõrd­ses kon­ku­rent­sis vas­tu pan­na.

Väät­sa val­la­va­nem Ka­ja Sepp ot­sis su­vel paa­ri­sa­ja ela­ni­ku­ga Lõõla küla kaup­lu­se­le pi­da­jat, sest Jär­va TÜ ot­sus­tas poe sul­ge­da. “Pean ebaõig­la­seks, et suur­poo­di­del ja ket­ti­del on ee­li­sed. Ka meil võiks ol­la ko­ha­li­ke poo­di­de toe­ta­mi­seks ko­da­ni­ku­lii­ku­mi­ne na­gu mu­jal maail­mas,” arut­les val­la­va­nem.

Ma­jan­dus­mi­nis­tee­riu­mil ja re­gio­naal­mi­nist­ri bürool po­le maa­kau­ban­du­se koh­ta ei sta­tis­ti­kat ega ühte­gi seaduseelnõu.

Rii­gi­ko­gu maae­lu ja ma­jan­dus­ko­mis­jo­ni kol­mekümnest liik­mest ja amet­ni­kust pi­da­sid maa­kau­ban­du­se tee­ma­li­se­le e-kir­ja­le vas­ta­mist va­ja­li­kuks kolm. Sot­siaal­de­mok­raat Ka­lev Kot­kas lei­dis, et maa­poo­di­de­le võiks te­ha möön­du­si eu­ronõue­te täit­mi­se osas, sest nei­le on see märk­sa kal­lim kui suur­tel. Ro­he­li­ne Alek­sei Lot­man oli sa­ma meelt ja väi­tis, et te­ge­li­kult lu­ba­vad eu­ro­sea­du­sed maa­poes müüa ko­dus ta­pe­tud loo­ma­de li­ha.

Sot­siaal­de­mok­raat Jüri Tam­me ar­va­tes tu­leks pii­ra­ta suur­poo­di­de lah­tio­le­kuae­gu nä­da­la­va­he­tus­tel ja rii­gipüha­de ajal, na­gu te­hak­se mit­mel pool Eu­roo­pas. See võiks mo­ti­vee­ri­da väi­keet­tevõtjaid ava­ma kas või nä­da­la­va­he­tu­seks ko­ha­lik­ku too­dan­gut müüvaid poo­de.

Ma­ris Sarv-Kaa­sik PRIA-st an­dis tea­da, et te­ge­li­kult on mit­meid ra­haa­bi võima­lu­si. Ra­ha saab taot­le­da au­to­kaup­lu­se ja küla­poe sead­me­te ost­mi­seks või laie­malt maae­lu eden­da­mi­seks. Sa­mal ajal tun­nis­tas mi­tu val­la­va­ne­mat ja pood­nik­ku, et neil po­le PRIA võima­lus­test ai­mu.

Mõni maa­va­lit­sus on kok­ku kut­su­nud nõupi­da­mi­si, aru­ta­nud kaup­lu­sau­to soe­ta­mi­se või näi­teks Võru­maal rah­va lä­he­ma­tes­se maa­poo­di­des­se sõidu­ta­mi­se võima­lust.

See­vas­tu Vil­jan­di maa­va­lit­sus tea­tas aja­kir­ja­ni­ku­le, et maa­kau­ban­dus po­le nen­de ri­da ja ne­mad sel­le­ga ei te­ge­le, sest puu­du­vat nõud­lus.

Piret Marvet Norra saatkonnast teatas, et fjordide maal toetatakse maakauplusi alates 1976. aastast. Igal aastal 18 miljoni Eesti krooni väärtuses toetusi maksva fondi eesmärk on inimeste kodu lähedase toidupoe püsima jätmine ning kohalike elanike ja poliitikute teavitamine väikepoodide rollist kohalikus elus.

Keskustest kaugemal asuvatele poodidele pakutakse äri-nõustamist, näiteks kuidas saada odavamaid hulgiostuhindu. Poode julgustatakse müüma kohapeal toodetud toidukaupu ja pakkuma postkontori- või apteegiteenust. Nõustajad julgustavad kohalikke oma poe toetamiseks koostööd tegema, sealt rohkem ostma.

Oma maakauplusi toetavad eriprogrammidega ka Taani ja Rootsi. Aasta alguses võttis europarlament vastu karmilt sõnastatud deklaratsiooni, kus taunis suurte, kogu Euroopat valitsevate kaubanduskettide tegevust, millega surutakse väikekauplused ebavõrdsesse konkurentsi ja hävitatakse sel moel ka kohalikku kultuuripärandit.