Eesti teadlased kloonivad miljardeid maksva lehma
Professorite Sulev Kõksi ja Ülle Jaakma juhitava teadlasterühma kava kohaselt näeb hiljemalt viie aasta pärast Eestis ilmavalgust transgeenne kloonitud lehm, kes hakkab lüpsma piltlikult öeldes ämbrite viisi kuldaväärt hormoone või antikehi. Ühe võimalusena näiteks suhkruhaigetele hädavajalikku insuliini.
Sellise „kuldvasika” aretamiseks ei pea teadlased leiutama midagi uut, vaid kasutama edukalt koos kaht laialt kasutusel olevat bioloogilist tehnoloogiat — kloonimist ja geenisiirdamist. Seda on maailmas seni tehtud üksikutel juhtudel.
Hoolimata ettevõtmise kõrgelennulisusest valitseb maaülikooli zoomeedikumi laboris ometi üsna unine ja rutiinne meeleolu. Säravad ainult Kõksi ja Jaakma silmad, kui nad püüavad Ekspressile selgeks teha, mis hookus-pookus neil kavas on.
Jaakma ütleb: „Me töötame ju eetika mõttes piirimail. Teeme asju, mis looduses ei juhtuks. Püüame olla väikesed jumalad, kes korraldavad asju ringi.”
