Nii näiteks käis IRL esmaspäeva õhtul valitsuskabinetis välja mõtte tõsta tuleval aastal käibemaksu seniselt 18 protsendilt 20-ni. Sotsid seevastu soovitasid valitsusel alternatiivina tõsta hoopis tulumaksu kahe protsendipunkti võrra. Rahaliselt annaksid mõlemad ettepanekud kahe-kolme miljardi kroonise lisatulu, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eksperdid peavad mõlemat kava praeguses majandusolukorras läbimõtlematuks. Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu kinnitusel mõjuks inimeste rahakotile halvasti igasugune maksutõus. “Maksudega ei mängita ja ma soovitaks praegusel koalitsioonil keskenduda siiski kulutuste kärpimisele, sest siiani on koondatud vaid täitmata ametikohti, mida oleks juba ammu tulnud teha,” märkis Josing, kelle sõnul halvendaks maksutõus nii ettevõtluse konkurentsivõimet kui ka inimeste võimet eluga toime tulla.

Ka maksumaksjate liidu esimees Lasse Lehis on arvamusel, et maksude tõstmine oleks vale. Eriti vale oleks Lehise hinnangul tõsta käibemaksu. “Senine eelarvekasv baseerus laenurallil, mis tarbimise kaudu konverteerus käibemaksu- ja aktsiisilaekumisteks. Kiire palgakasv kompenseeris tulumaksumäära languse. Nüüd kui tarbimine väheneb, töötus suureneb ja inimesed säästavad rohkem, ongi vähenenud kõikide maksude laekumine,” selgitas Lehis.

Ta lisas, et riik võib käibemaksu tõstes oodatud tulu saamise asemel hoopis tarbimist pärssida ja seeläbi eelarvetulusid vähendada.

Pealegi on valitsus Lehise hinnangul uue aasta alguseks igasuguse maksude tõstmise aja maha maganud, sest kui praegu asuks riigikogu muudatusi seadustena vastu võtma, jõuaksid need kiirmenetlusega Riigi Teatajas avaldamiseni alles detsembris-jaanuaris.

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi arvates ei tohi tuleval aastal aktsiise, tulumaksu ega käibemaksu tõsta. “Eesti ettevõtjad jälgivad eelarveprotsessi väga murelikult ja meie ootused on siiski rajatud valitsussektori kulude kärpimisele. Maksukoormuse tõstmist peaks planeerima siiski pikemalt ette kui mõned kuud,” selgitas Kriis äriringkondade arusaama.